COVID-19 pandeemia viis Euroopa ja maailmamajanduse soiku. Enneolematu majanduslanguse ees on Euroopa majanduse taastamiseks kiiresti vaja Euroopa riikide suuri pingutusi. Siin tuleb mängu nn rekonstrueerimisfond.
Kuna Euroopa riikide SKP andmed langevad tohutult, on vaja majanduse taastamise kava. Sel põhjusel on Euroopa Liidu liikmesriigid pärast rasket ja pikka läbirääkimisprotsessi kokku leppinud 750 000 miljoni euro suuruse ülesehitusfondi loomises.
Nüüd on palju küsimusi, mis kerkivad. Kuidas vahendeid jagatakse? Kes on riigid, kes saavad kõige rohkem abi? Kas on mingeid tingimuslikkusi?
Mis on rekonstrueerimisfond ja millist abi see pakub?
Alustuseks selgitame, millest ümberehitusplaan koosneb. Esiteks on fondi kogusumma 750 000 miljonit eurot, mis jaotatakse aastatel 2021–2027. Tuleb märkida, et rahastamise saamiseks kasutab Euroopa võlgade emiteerimist.
Kuid selle fondi raames on võimalik eristada kahte liiki abi liikmesriikidele. Me räägime otsetoetusest ja laenudest. Seega on toetustena saadaval 390 000 miljonit, mida ei pea tagasi maksma, ülejäänud 360 000 miljonit on aga laenud.
See on abi investeeringute ja reformide rahastamiseks, eriti riikides, mida pandeemia dramaatilised majanduslikud mõjud on kõige rohkem mõjutanud.
Euroopa valitsejate nõusolekul võib eeldada, et Euroopa ülesehitamiskava võib jõustuda 2021. aastal. Mis puutub juriidilistesse menetlustesse, siis puudub erinevate riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi luba, mis peab andma rohelise tule Euroopa võlakirjade emiteerimine.
Kuidas rahastust saadakse?
Euroopa majanduse rekonstrueerimine nõuab titaanilisi pingutusi, sest me räägime isegi miljardäridest. Ja see on see, et võla rahastamine ei moodusta midagi enamat ega vähem kui 4% Euroopa Liidu SKPst.
Seega valib Euroopa võla emiteerimise, mille tagab liidu eelarve. Täpselt võimaldab Euroopa võla suurepärane reiting juurdepääsu madalate intressimääradega rahastamisele.
Sellise rekonstrueerimisfondi rahastamiseks ei kasutata aga ainult võla emiteerimist. Seetõttu on suure tõenäosusega kaalul muud sissetulekuallikad, näiteks uute maksude loomine (digitaalsed maksud, tehingumaksud või keskkonnamaksud).
Rahaliste vahendite jagamine
Üks suuremaid küsimusi Euroopa kodanike peas on see, kuidas rahalisi vahendeid jaotatakse. Noh, 70% fondi summast kasutatakse ajavahemikul 2021–2022, ülejäänud fondid on saadaval 2023. aastaks.
Vahendite jaotamisel võetakse arvesse eri riikide peamisi majandusnäitajaid. Selles mõttes hinnatakse esimeses vahemikus elanikkonna suurust, andmeid sisemajanduse kogutoodangu kohta ja mõju töötusele. Vastupidi, teises ribas analüüsitakse majanduslangust, mida eri riigid ajavahemikus 2020–2021 kannatasid.
Euroopa kohustuste austamine
Euroopa Liidust rahastamise saamine tähendab ka mitmete kohustuste ja kohustuste täitmist. Nii jälgib Euroopa Komisjon, et rahastamist taotlenud riigid viiksid kokkulepitud reformid ellu.
Kui Euroopa seatud majanduslikke kohustusi ei täida, võetakse kasutusele nn hädapidurina tuntud mehhanism. Tõsise rikkumise korral peatatakse rahaline abi ajavahemikuks, mis võib ulatuda kuni seitsme kuuni. Just sel perioodil peaksid Euroopa juhid kohtuma, et reageerida võimalikule mittevastavuse olukorrale.
Teine väga oluline tingimus, mida need toetused hõlmavad, on ka Euroopa seaduslikkuse ja kodanike põhiõiguste hoolikas austamine.