Majanduslik stagnatsioon - mis see on, määratlus ja mõiste

Majanduslik stagnatsioon on olukord, kus riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab väga madalal või üldse mitte. Omakorda palgad peaaegu ei tõuse.

Erinevalt majanduslangusest ei täheldata stagnatsioonis tootlikkuse vähenemist, vaid pigem kasvu. See on siiski väike, seega ei mõjuta see tööturgu.

Majandusliku stagnatsiooni omadused

Majandusliku stagnatsiooni peamised omadused on:

• Seda ei saa kohaldada mitte ainult riikidele, vaid laiemas tähenduses ka tööstustele ja ettevõtetele.
• SKP kasvab nii madalal tasemel, et see võib olla isegi sündimusest madalam. Sellisel juhul väheneb SKP elaniku kohta.
• See ei ole üksik olukord, mis kestab teatud perioodi, kuid see on ajas pikenenud.
• Valitsused võivad stagnatsioonist väljumiseks rakendada meetmeid, näiteks tarbimise ergutamiseks ekspansiivset rahapoliitikat.
• Majanduslikku stagnatsiooni saab mõista väheneva tootluse seadusest. Selle teooria kohaselt kasvab üks tootmistegureid suurendades ja teisi fikseerides, lõpptoodang üha madalamal tasemel ja võib aja jooksul isegi langeda. Nii et kui riik suurendab ainult näiteks tööjõudu, kuid mitte kapitali ja tehnoloogiat sama kiirusega, siis SKP aeglustub.

Majandusliku stagnatsiooni põhjused

Majandusliku stagnatsiooni kõige olulisemad põhjused on:

• Säästmine ilma investeerimata: Elanike kokkuhoiutase on kõrge. Kuid ka neid ressursse, mida enam ei kulutata, ei investeerita. See võib juhtuda näiteks võimaluste puudumise tõttu.

Eespool kirjeldatud stsenaariumile viitab John Maynard Keynesi jünger Alvin Hansen oma ilmaliku stagnatsiooni teoorias. Selle hüpoteesi kohaselt vähendaks iive ja tehnoloogia arengu aeglustumine ärivõimalusi. Järelikult koguneb kokkuhoid investeerimata, vähendades SKP kasvu.

• Madal tootlikkus: Majanduskasv võib pidurduda, kui uuendusi ei genereerita või kui uued tehnoloogiad ei mõjuta oluliselt ettevõtete efektiivsust.
• Ebasoodne keskkond pealinnadele: Mittemajanduslikud muutujad, näiteks poliitilised ja humanitaarkriisid, võivad investeeringuid pärssida. See olukord mõjutab tavaliselt mitte ainult konflikti riiki, vaid kogu piirkonda.
• Madalam välisnõudlus: Kui netoeksport kasvab aeglasemalt või langeb, langeb ka SKP kasvutempo. See juhtub näiteks siis, kui riigi peamine kaubanduspartner seisab silmitsi majanduslangusega.

Näide stagnatsioonist

Majandusliku stagnatsiooni näite võiksime leida Peruus aastatel 1998–2001.

Peruu majandus oli kasvanud, ehkki volatiilselt, märkimisväärsel kiirusel. Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP), st SKP nominaalne inflatsioon, kasvas 7,4% ehk 6,5%. Aastatel 1998–2001 (mõlemad aastad kaasa arvatud) oli majanduskasv siiski väga nõrk.

Peruu majandus langes 1998. aastal 0,4% ja 1999. ja 2001. aastal oli see väga madal - vastavalt 1,5% ja 0,6%. Kohe pärast seda oli kasv taas suurem, üle 3%.