Lihtne kirje, mida nimetatakse ka kassaraamatuks või tulude ja kulude arvestuseks, on see, kus kirjendatakse rahalisi sisendeid ja väljundeid, nii et nende kahe vahena arvutatakse lõplik jääk.
Seetõttu on see meetod kõigi kontode jaoks lihtne kirje, kuid ilma vastava vormita. Sel viisil märgitakse, kui on sissekandeid või kandeid ja kulutusi või väljumisi. Oma olemuselt peaks selle saldo olema alati võlgnik või null, kuna paralleelset kirjet ei olnud. Seda ei kasutata enam ja see on asendatud keerukamatega.
Lihtsa mängu päritolu
Raamatupidamine on olnud teada iidsetest aegadest, seda on muu hulgas praktiseerinud foiniikia või Rooma kaupmehed. Kuni XIV sajandini kasutati seda meetodit kõige enam, nii et operatsioonid registreeriti tavaliselt ühel kontol. Kuna endiselt ei olnud krediiditurge, oli selline raamatupidamisviis sularaha, tarnijate ja klientide haldamiseks enam kui piisav.
Sellel oli siiski mitmeid puudusi, eriti selliste toimingute nagu laenud arvestamisel. Need lahendati topeltkirjelduse meetodi loomisega, mis on palju sobivam, kuna alati on olemas lahkumine ja vaste. Sellega saate luua kontode vahelised seosed, mida varem ei juhtunud.
Selle arvestusmeetodi puudused
Kuigi sellel meetodil oli lihtne, oli sellel mitmeid puudusi või piiranguid, mida me allpool näitame:
- Esiteks selle lihtsus. Võlaturgudega tekkinud keerukates toimingutes see meetod enam ei kehti. Kontosid ei saanud sellega seostada, näiteks laenu andmisel ja raha samaaegsel sularahas hoiustamisel.
- See ei võimalda omakapitali või põhivara kontode piisavat kontrolli. Kontode sisekontroll puudus.
- Kuna ei olnud ühtegi kirjet, mis oleks seotud kahe või enama kontoga, ei olnud ajalehe ja pearaamatu vahelist suhet. Üha keerukamaid toiminguid oli raske kontrollida.
Lihtsad mängunäited
Mõned näited oleksid järgmised:
- Palgaarvestus. Meil on sisenditena sama tulu ja väljundina erinevad kulutused või raha väljavõtmine.
- Selle meetodiga tehti vanade kaupmeeste kasti arvestus. Sisendiks oleksid kogud ja väljunditeks sissetulek.
- Nende samade kaupmeeste klientide ja tarnijate üldkontod, mis toimisid sarnaselt kassaaparaadiga. Sisendiks olid ostud või müügid ja väljundid kogumised või maksed.
Lõpetuseks vaatame kassakonto numbrilist näidet. Selles antakse algsaldo 1000 eurot, makstakse välja 200 ja kogutakse 500 ning nende andmete põhjal arvutatakse lõppsaldo. Protsess oleks järgmine:
PäevaraamatPearaamat
