Absolutsioon - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Anonim

Õigeksmõistev otsus on kohtulik deklaratsioon, mille alusel tehakse kindlaks füüsilise või juriidilise isiku süü.

Selle õigeksmõistmise dikteerivad kohtunikud ja kohtud tavaliselt karistuse abil. Kuid selle võib õigeks mõista ka juhtumites, mis on esitatud näiteks riigikassa mõne menetluse haldusdokumentide kaudu.

Kellegi õigeksmõistmine kuulutab religiooni põhjust. Tunnistamise ajal, pärast seda, kui ta on religioossele tegelasele patud kokku puutunud, vabastab ta pattudest. Kuigi on tõsi, et see tähendus erineb juriidilisest. See kiriklik õigeksmõistmine viitab rohkem armuandmisele kui süüdistusele mitte süüdistada.

Õigeksmõistev kohtuotsus on süüdi tunnistamine seoses teise poole või prokuröri süüdistusega kohtuliku konflikti käigus.

See avaldus lõpetab kohtuprotsessi, selle saab edasi kaevata. See ei ole lihtsalt kriminaalasjades kasutatav väljend. Kõigis kohtumenetlustes kasutab kohtunik seda väljendit, kui ta kuulutab kohtualuse süütust.

Vastupidine väljend on hukkamõist.

Õigeksmõistmise liigid

Õigeksmõistmist on mitu erinevat tüüpi:

  • Tunnistamine tõendite puudumise tõttu: Faktide põhjal ei kuulutata süütust ega süüd, kuid kohtualuse süüdimõistmiseks pole piisavalt tõendeid ja seetõttu mõistetakse ta õigeks.
  • Absolutsioon faktide kajastamise tulemusena: Faktidest on järeldatud, et kostja ei ole nende tegude autor, milles teda süüdistatakse.
  • Õigustatud kahtluse korralKuigi protsessis on viiteid, mis võivad viidata süütundele, kuid on kahtlusi, mis ei võimalda täieliku veendumusega lõppeda, on valikuvõimalus kohtualuse õigeksmõistmine kohtualuse poolt.
  • Omandati reservatsiooniga: Kostja või kostja süütust kuulutatakse välja, kuid hagejale näidatakse, millisel viisil ta võib minna, et saada teistsuguse märgiga lause.

Õigeksmõistmise tagajärjed

Absolutsioon võib põhjustada järgmisi mõjusid:

  • Sellega lõpetatakse kohtumenetlus.
  • Kriminaalmenetluses, kui kohtualuse õigeksmõistvaks tunnistamine on lõplik. Sama isiku üle ei saa sama kohtuasja üle kohut mõista ja seetõttu on see õigeksmõistmine konkreetse juhtumi suhtes igavene.
  • Kui ajutises vanglas viibinud isik tunnistatakse kriminaalmenetluses õigeks, tuleb ta viivitamatult vabastada ja hüvitada.
  • Kui karistus on õigeksmõistev, ei ole tsiviilkohtumenetluses asja sisuni jõutud ja seda nimetatakse õigeksmõistvaks otsuseks.