Tootmisvõimsus on maksimaalne kaupade ja teenuste hankimise ülemmäär, mida ühe tootmisüksuse kohta on võimalik saavutada piiratud aja jooksul.
Tootmisvõimsus on võimsus, mida tootmisüksus peab tootma oma maksimaalse taseme kaupu või teenuseid saadaolevate ressursside abil. Selle arvutamiseks võtame aluseks kindla ajavahemiku. Seda näitajat kasutatakse laialdaselt ärijuhtimises. Kuna tootmisüksus toodab alla oma tootmisvõimsuse, ei kasutata seda üksust maksimaalsel jõudlusel.
Kui soovime nii tootmisvõimsuse kasvu kui ka vähenemist, on need seotud investeerimis- või loovutamisprotsessidega. Teisisõnu, kui soovime suurendada tehase tootmisvõimsust, peab ettevõte investeerima uude masinasse, mis suudab rohkem toota.
Lõpuks peame meeles pidama, et tootmisvõimsust mõõdetakse alati, võttes arvesse ressursside optimaalset kasutamist, samuti produktiivsete vahendite olemasolu tavapärastes töötingimustes.
Tootmisvõimsuse ja tootmismahu erinevus
Neid kahte mõistet ei tohiks segi ajada. Kui räägime tootmisvõimsusest, siis räägime nii kaupade ja teenuste maksimaalsest kogusest, mida tootmisüksus normaalsetes töötingimustes suudab toota, kui ka ressursside optimaalsest kasutamisest. Teiselt poolt mõõdab toodangu maht kaupade ja teenuste hulka, mida tootmisüksus on suutnud toota olemasolevate ressurssidega ja mitte alati tavapärastes töötingimustes.
Sel viisil, kui tootmisvõimsus mõõdab maksimaalset toodangutaset, mida tootmisüksus suudab saavutada, mõõdab tootmismaht tulemust, mis on lõpuks saavutatud erinevate tootmisüksustega. Teisisõnu, tootmismaht ei pruugi tingimata olla võrdne tootmisvõimsusega, kuna tootmisüksus võib töötada madalamal kui oma maksimaalne jõudlustase, saades madalama tootmismahu, vastupidiselt tootmisvõimsusele.
Ärijuhtimises on väga kasulik teada kahte fakti. Sel viisil, kui teame toodangu mahtu ja selle tootmisvõimsust, võime teada, kui palju tootmisüksusi tootmine lõpetatakse stsenaariumites, kus tootmismahud ei saavuta nende tootmisvõimsust. Piisab sellest, kui lahutada tootmismaht ja tootmisvõimsus.
Tootmisvõimsuse ja optimaalse tootmisvõimsuse erinevus
Ka neid kahte mõistet ei tohiks segi ajada. Paljude stsenaariumide korral mõõdab tootmisvõimsus tootmise maksimaalset taset tootmisüksuse kohta, kasutades soodsates töötingimustes kõiki olemasolevaid ressursse. Paljudel juhtudel ei suuda tootmisüksused siiski oma pikaajalist maksimaalset tootmistaset säilitada, samas kui nõudlus ei nõua alati tootmist maksimaalsel võimsusel.
Selleks kasutatakse optimaalse tootmisvõimsuse kontseptsiooni. Teisisõnu maksimaalne tase, mille juures tootmisüksus suudab pikas perspektiivis säästvalt toota. See tähendab normaalsetes tingimustes, mis on maksimaalne tase, mille juures tootmisüksus suudab pika aja jooksul säästvalt toota. See kontseptsioon on samamoodi ettevõtte juhtimisel väga kasulik, kuna meil pole alati võimekust, et meie tootmisüksused oleksid maksimaalse jõudlusega, säilitades selle tulemuslikkuse pikas perspektiivis. Iga sündmus võib põhjustada tootmise seiskamise, põhjustades ettevõttele tõsiseid probleeme.
Tootmisvõimsuse planeerimine
Nagu me ütlesime, tuleb tootmisvõimsust alati mõõta teatud aja jooksul. See tähendab, et kui tahame teha plaani või teada, milline on olnud tootmisvõimsus, peame arvestama ajafaktoriga. Nii toimub tootmise planeerimine samamoodi. Kui tahame tootmist planeerida, peame ettevõtte jaoks optimaalse jõudlusega määrama erinevate tootmisüksuste tootmisvõimsuse taseme.
Selleks kavandatakse tootmist erinevatel ajahetkedel, milleks on:
- Lühiajaline (vähem kui 6 kuud)
- Keskmine tähtaeg (6–18 kuud)
- Pikaajaline (alates 18 kuust)
Erinevate optikute tootmise kavandamiseks peame nüüd silmas pidama, et pikas perspektiivis sõltub tootmisvõimsus alati lühikese ja keskmise tähtajaga võimsustest, mis võib nõuda rea protsesside kohandamist, et saavutada Ettevõte.
Sel viisil, kui tahame tootmist planeerida, peame arvestama rea teguritega:
- Prognoos eeldatavast nõudlusest.
- Nõudluse rahuldamiseks vajaliku võimsuse kindlakstegemine.
- Alternatiivide kindlakstegemine juhtudel, kui seda ei õnnestu rahuldada.
- Hindamine ja otsuste tegemine.
Nii saame läbi viia tootmise kavandamise, mis määrab ettevõtte head tulemused erinevatel kavandatud tähtaegadel.
Millised tegurid mõjutavad tootmisvõimsust?
Tootmisüksuse tootmisvõimsust tingivad alati mitmed tegurid. Need tegurid määravad võimaluse toota enam-vähem piiratud aja jooksul.
Seetõttu saame need tingimistegurid klassifitseerida kahte kategooriasse:
- Sisemised tegurid.
- Välised tegurid.
Sisemiste tegurite hulgas, mis võivad tootmisvõimsust mõjutada, tasub esile tõsta:
- Varustus ja hooldus.
- Teenused.
- Tootmisjaama ja tootmisprotsessi jaotamine.
- Kättesaadavad ressursid.
- Ettevõtlus.
- Kvaliteedikontrollisüsteemid.
- Töökohtade haldamine.
- Töötajate juhtimine.
- Toote või teenuse kujundus.
- Finantsressursid.
Teisest küljest tasub väliste tegurite hulgas, mis võivad tootmisvõimsust mõjutada, esile tuua:
- Institutsionaalne raamistik.
- Poliitiline keskkond.
- Õigusaktid ja praegune regulatsioon.
- Liidu kollektiivlepingud.
- Ettevõtte lepingud.
- Pakkuja võimsus.
- Majanduskeskkond.
- Ettevõtluskonkurss.
- Suhted krediidiasutustega.
Neid sise- ja välistegureid tuleb alati arvestada, kuna need tingivad nii meie tootmisvõimsust kui ka ettevõtte tegevust.
Kuidas arvutatakse tootmisvõimsus?
Kui tahame teada, milline on tootmisüksuse tootmisvõimsus, on arvutuse valem üsna lihtne. Võimalus seda teha oleks ennekõike meie käsutuses olevate tootmisüksuste tundide arvu arvutamine. See tähendab, et kui meil on 8-tunnine tööpäev, kus meil on 10 tootmisüksust, on kogu tootmistundide arv 80 tundi.
Teiseks peame mõõtma toote tootmisvõimsust, lähtudes tootmisüksusest ja saadaolevatest tundidest. See tähendab, et peame jagama toote tootmisvõimsuse saadaolevate tundide arvuga, saades seeläbi päevase tootmisvõimsuse. Teisisõnu oletame, et iga tootmisüksuse jaoks kulub ühe kauba või teenuse valmistamiseks 1 tund. Arvutamiseks peame jagama saadaolevate tundide arvu (80) ajaga, mis kulub tooteühiku tootmiseks toote või teenuse ühiku tootmiseks (1). Seega saaksime igapäevase tootmisvõimsuse.
Näites oleks igapäevane tootmisvõimsus 80, kuna meil on päevas 80 tundi tootmist, samas kui iga toodetud üksuse tootmiseks kulub keskmiselt 1 tund.
Kolmas ja palju lihtsam. Kui tahame mõõta tootmisüksuste igakuist tootmisvõimsust, piisab sellest, kui võtta eelmises etapis saadud päevane võimsus ja korrutada see tööpäevadega, mis meil kuus on. Samamoodi tehtaks aastane tootmisvõimsuse arvutamine, kuna me peaksime korrutama aastas töötatud päevade arvuga.
Seejärel võime nende andmetega saada juba teise näitajate seeria, näiteks tootmismahu või efektiivsuse määra. See tähendab, et kui me teame, et päevane tootmisvõimsus on 80 ühikut, siis kui toodame 40, võime teada, et rakendusaste on 50%. Teisisõnu töötaks tootmismaht 50% võrreldes tema tootmisvõimsusega.