Homoteetilised eelistused on sellised, kus nõudlus kaupade järele tarbija tasakaalus suureneb või väheneb samas proportsioonis, kus sissetulek varieerub.
Teisisõnu, kui inimese kasutatav sissetulek näiteks kahekordistub, kahekordistub ka iga toote jaoks optimaalses korvis nõutav kogus.
Oletame, et tarbija tasakaal on (x1, x2). Kui üür korrutatakse t, kui see tegur on suurem kui 0, siis on uus suurim rahulolupunkt (tx1,tx2).
Eeltoodut saab graafiliselt esitada järgmiselt:
Homoteetilistes eelistustes on sissetulekuefekt lihtsustatud, tekitades analüüsi jaoks ebareaalse, kuid kasuliku olukorra. See tähendab, et on ebatõenäoline, et inimese sissetulek ja nõudlus kaupade järele kasvavad täpselt samas proportsioonis.
Veel tuleb märkida, et seda tüüpi eelistused kehtivad ainult tavalistele kaupadele. Need on nõudmised sissetulekute kasvades.
Tavalise kauba vastand on madalam hind, mille tarbimine väheneb, kui inimese sissetulek on suurem.
Homoteetilised eelistused asenduskaupades
Homoteetilisi eelistusi täheldatakse ka asenduskaupades, see tähendab, et nad ei käitu alati nii, nagu ülaltoodud graafikul.
Vahetatavate kaupade korral eraldab tarbija kogu oma eelarve madalaima hinnaga eelarvele.
Näiteks kui teil on kaks kaupa, x1 ja x2, kui esimese (p1) hind on kõrgem kui teise (p2) hind, kuulub nõutavasse ostukorvi ainult odavaim toode.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui R on eelarvepiirang:
Kui p1
Kui p2
Eeltoodut arvestades on eelistused homoteesid, sest kui tarbija eelarve näiteks kahekordistub, kahekordistub ka ostetud kauba kogus.
Lühidalt, kui eelarvepiirang tõuseb R-lt 2R-le:
Kui p1
Kui p2
Eeltoodut saame selgitada näitega. Oletame, et inimene saab valida kahe asenduskauba x1 ja x2 vahel. Tema eelarve on 10 USA dollarit ja odavaima toote hind, mis on teine, on 2 USA dollarit. Seetõttu ostab ta seda kaupa 5 ühikut.
Kui eelarvepiirang on 20 USA dollarit, ostetakse 10 ühikut x2 ja tarbija liigub paremasse olukorda kui eelmine, nagu näeme järgmiselt graafikult:
Täiendavate kaupade homoteetilised eelistused
Homoteetilisi eelistusi täheldatakse ka täiendavates kaupades, näiteks kahes tootes (A ja B), mis on vajalikud toiduplaadi valmistamiseks.
Eelarve tuleb jaotada mõlema sisendi saamiseks, alati samas proportsioonis, näiteks 1 kilogramm A iga B-kilogrammi kohta.
Kujutame ette, et inimesel on 10 USA dollarit ja A kilogramm maksab 4 USA dollarit, B aga 1 USA dollarit. Seejärel ostetakse 2 kilogrammi igat kaupa, nagu allpool täheldame:
x = A ja B summa, mis peab olema võrdne
4x + x = 10
5x = 10
x = 2
Kui eelarve on 20 USA dollarit, on optimaalseks korviks 4 kg iga toodet.
4x + x = 20
5x = 20
x = 4
Eeltoodut kajastab järgmine pilt:
