Ämblikuvõrgu teoreem on mudel, mis esindab ja selgitab, kuidas teatud turgudel tasakaal saavutatakse. Seda siis, kui tootmis- ja tarbimisotsused on ajas kaugel.
Ämblikuvõrgu teoreemi järgi kohaneb turg teatava muutmis- või kohanemisprotsessiga. See tähendab, et tootmine muutub või on katkendlik. Seda tüüpi olukord ilmneb tavaliselt vabaturuturgudel.
Juhus, kus ämblikuvõrguteoreem kehtib, on näiteks põllumajandusturg, kus tootmise ja taotlejate tarbija otsuse vahel on ooteaeg.
Seetõttu pole näiteks nisu hind kasvatamisel sama, mis koristamisel. Nii paljud tootjad otsustavad end finantstuletisinstrumentide abil hinnakõikumiste eest kaitsta.
See teoreem ilmub tavaliselt ka olukordades, kus on liiga kõrge hind, mis põhjustab pakkumise ülekülluse. Teisisõnu, kui hind peaks langema, oleks tootmiseks parem toodang. Selle uue hinna korral langeks ka tarnitav kogus, tekitades liigset nõudlust.
Kui jätkaksime niimoodi järjestikku, andes pinnase pakkumise ja nõudluse vahel, jõuaksime lõpuks tasakaalu. Graafiliselt on sellel protsessil ämblikuvõrgu kuju, sellest ka kontseptsiooni nimi.
Ämblikuvõrgu teoreemi modaalsused
Sõltuvalt nõudluse ja pakkumise elastsusest töötatakse välja kaks erinevat stsenaariumi:
- Ebastabiilne või plahvatusohtlik tasakaalumudel: Selle lähenemise asemel tasakaaluolukorrale, nagu me eespool selgitasime, toimivad distantseerivad jõud. See juhtub siis, kui pakkumise elastsus ja nõudluse elastsus on mõlemad elastsed. See tähendab, et agendid pole hinnamuutuste suhtes eriti tundlikud.
- Stabiilne tasakaalumudel: Jõud tegutsevad turu tasakaalu poole viimisel. Sellisel juhul reageerivad tootjad ja tarbijad hinnamuutustele.
Ämblikuvõrgu teoreemi näide
Jäätiseturgu võime võtta lihtsa näitena. Tavalistel päevadel võib nõudlus olla 40 jäätist, kuumadel päevadel aga 300. Seega saavad müüjad seda nõudluse muutust müügihinna tõstmiseks ära kasutada.
Sellel muudatusel oleks eeliseid: nõudjad võiksid saada jäätist ja müüjad saada suuremat kasumit, arvestades nende pakutavat nõudlust.
Ületootmine võib aga mõnikord viia ka väiksema kasumini, kuna puudus on vähenenud ja hagejad ei hinda sellel hetkel head.
Kokkuvõtteks võib öelda, et seda teoreemi peetakse kasulikuks majandusmudeliks, kui prognoositakse hinnaootuste ning liigse pakkumise või nõudluse probleeme turul.