Mis on ettevõtja? Kas mõnda füüsilisest isikust ettevõtjat võib pidada ettevõtjaks? Kas nad on ideedega visionäärid või lihtsalt tööd otsivad noored? Miks noored kohustuvad? Kas ettevõtlus on noorte töötuse lahendus? Räägime veidi ettevõtlusest.
Seistes silmitsi meie ülikooliõpingute lõpus tekkiva dilemmaga, on paljud neist tudengitest rohkem ja rohkem, kes valivad ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tee. Suurkujud, keda peetakse kuulsateks ühiskonnaliidriteks, on noori üliõpilasi mõjutanud, äratades neis soovi astuda ette pikal teel, mida äritegevuse alustamine endaga kaasa toob. Äritegevus, mis pakub lisaks piisavalt optimaalsele tagasipöördumisele mugavaks elamiseks, võimaldab neil ja ka ärimaailma lähedastel ikoonidel jätta oma jälje planeedile, luues toote või teenuse, mis kokkupuutel vajadus, vallandub ühiskonda.
Steve Jobs, Jeff Bezos, Mark Zuckerberg on mõned neist juhtidest, kes on teinud ettevõtmise noortele lõpetajatele põnevaks seikluseks. Tegelikult on suured filmitootmisettevõtted, viies oma lood suurele ekraanile, muutnud nende tegelaste elu nii silmapaistvaks kui neid valesti mõistetakse, inspiratsiooniks neile väikeettevõtjatele, kes, et sarnaneda oma viidetega filmimaailmas eraettevõttena püüavad nad korrata isegi tegutsemisviisi ja eluviise, mis neil juhtidel olid ja on siiani. Isegi ülikoolid ise, tuues nende institutsioonide seas välja nagu Harvard või MIT, hõlmavad nende "unistajate" elu oma akadeemilistes plaanides, püüdes inspireerida neis õppijaid.
Seega on aja möödudes ettevõtlus saanud ühiskonnas üha enam kaalu, nii noori kui ka täiskasvanuid. Kui a priori peeti ettevõtlust osalise tööajaga tegevuseks, mida arendada kuni hea töökoha saamiseni, siis praeguseks on sellest saanud üha enam noorte ja mitte nii noorte eesmärk ja eluviis, planeedil. Avaldus, mis sisaldab ka statistikat, kus Hispaania puhul näitab see, kuidas 35% noortest soovib lähitulevikus saada ettevõtjaks; midagi juhtub ka Ladina-Ameerikas, kus noorte arv tõuseb 40% -ni. Nagu ka ettevõtlusmeka, USA, kus see protsent tõuseb, puudutades 65%.
Ettevõtlus: fakt või väljamõeldis?
Kuna lõpetasime eelmise osa mõningate numbritega, mis olid eriti Ameerika Ühendriikide puhul üllatavad noorte inimeste osakaalu tõttu, kes soovivad eelmiste aastatega võrreldes ette võtta, alustame seda osa öeldes, et kuigi paljud neist noortest ja mitte nii noored tahavad nad ette võtta, väga vähesed saavad seda. Vaatamata sellele, et arvatakse, et 63% noortest ameeriklastest soovib pärast õpingute lõpetamist saada ettevõtjaks, näitab statistika meile ka seda, kuidas ainult 7% riigi tööjõust võib lugeda kogutud ettevõtjateks väikeettevõtluse ja ettevõtluse nõukogu.
Selles mõttes räägime olukorrast, mis, nagu statistika näitab, erineb tegelikkusest suuresti. Ameerika Ühendriikides toimunut korratakse ka teistes riikides, näiteks Hispaanias, kus 17% riigi kodanikest, nagu näitavad valitsuse esitatud ametlikud andmed, võib pidada ettevõtjaks. Nagu näeme, statistika, mis ei kohane nii palju nende arvudega, mida alguses kommenteerisime. Ja kui minna Ladina-Ameerika juhtumi juurde, siis see olukord kordub Ladina-Ameerika riikides samamoodi. Näiteks Mehhikos soovib ettevõtja olla 2 noort 3-st (66%), kuid statistika näitab, kuidas ainult 35% riigi kodanikest peetakse ettevõtjateks. Ilmselt kasvavad andmed, mis peavad küpsema ja mis koos rahvastikupüramiidi üleminekuga kasvavad; kuid seda on praegu veel vähe.
Lisaks tuleb lisada, et nii Põhja-Ameerika kui ka Hispaania ja ka Mehhiko puhul koguvad ametlikud andmed nende „ettevõtjate” hulgas need kodanikud, kes oma arvel kauplevad iseseisva isikuna, see on statistika tegelik probleem. Ja hoolimata sellest, et nad on kogutud samasse plokki, pole selget vahet, mis on ettevõtja ja mis mitte. Noh, mõlemad on ettevõtluse alustamise ja arendamise kaudu ettevõtjad, kuid ilmselgelt on erinevus, mis nende juhtide puhul, millele me alguses vihjasime, on üsna tänuväärne ja tähelepanuväärne.
Ettevõtluse kohta pakutavate uuringute kohaselt ei kajasta riigi ettevõtjate mõõtmine ettevõtte tegutsemisaastate arvuga selget valimit, millised inimesed statistikas võib pidada ettevõtjateks, samuti seda, millised inimesed, olles ettevõtlusega alustanud ja kes on teoreetiliselt ettevõtjad, ei ole projekti genereerinud, vaid tegutsevad iseseisvalt konkreetse elukutse alal. Ja see on oluline esile tõsta, kuna ettevõtja määratluse täpsustamine on selliste poliitikate väljatöötamisel võtmetähtsusega, mis rakendatuna ei leia endiselt oma potentsiaalset kasutajat statistikas, mis artiklis näidatud andmete valguses ei lõpeta täpsustamist ega paku ustavat pilti.
Kui lisame sellele ka, et Ameerika Ühendriikide puhul õnnestub ettevõtjana sisse seada vaid 4%, samas kui Hispaania puhul on protsendiks seatud 2,5%, on küsimus, et üks enne, kui sellised andmed on: kas ettevõtlus on reaalsus või väljamõeldis?
Kas alternatiivne lahendus noorte töötusele?
Viimastel aastatel on palju räägitud ka ettevõtlusest kui lahendusest paljudele planeedi riikidele registreeritud noorte noorte tööpuudusele. Näiteks Hispaanias tõuseb noorte töötus 33% -ni, samas kui Ladina-Ameerika puhul on Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja mitmed mitmepoolsed organisatsioonid määranud noorte tööpuuduse jäämäe tõeliseks tipuks. registreerides regiooni tasemed, mis seavad 2 Ladina-Ameerika noorest kümnest töötusse (20%). See on andnud aluse erinevatele lahendustele, mis näiteks ettevõtlusega suudaksid olukorra parandada nii ebameeldiva kui murettekitava.
Olles silmitsi olukorraga, kus planeedi erinevad tööturud seisavad silmitsi sellise probleemiga nagu kõigi ülikoolide lõpetajate noorte omaks võtmata jätmine, on ettevõtlus, mida mõnikord nimetatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjaks, tugevnenud, esitledes end kui ei leia tööd. Ja nagu näitab GEM-i aruanne, milles analüüsitakse põhjuseid, mis viivad noored ette võtma erinevaid planeedi moodustavaid majandusblokke, on paljud riigid, kus on selge tendents tegutseda selliste olukordade tõttu nagu noorte töötus , takistavad juurdepääsu tööturule; töötuse vältimiseks tuleb valida ainus alternatiiv ettevõtlus. Ülaltoodust ettekujutuse saamiseks on Hispaanias nende ettevõtjate osakaal, kes töötuse tõttu tegutsevad, ligi 45%; Mehhikos räägime 85% -st; samuti USA-s oleks see 42%.
Jälle selliste vigade tegemine, nagu kõigi füüsilisest isikust ettevõtjate loendamine ettevõtjate grupis, moonutab jätkuvalt ettevõtja profiili statistikas, mis rohkem kui ettevõtjad hakkavad koguma kõiki neid sõltumatuid spetsialiste, kes oma töö parandamiseks töötud, alustavad nad iseseisvalt tegevust, mis nagu allpool näeme, lõpeb paljudel juhtudel ebaõnnestumisega.
Seega on oluline seda olukorda esile tuua. Noh, paljudel juhtudel üritavad valitsejad meile ettevõtmist müüa nii põneva alternatiivina kui ka tulusana; kuid samal ajal varjata oma avaldustes selliseid ebameeldivaid ja pettumust valmistavaid olukordi, nagu olukord, mida noored ülikoolitudengid õpingute lõpetamisel ja töö leidmisel kogevad. See on pannud need majandusblokid propageerima ettevõtlusega seotud poliitikat, mis edendab nende noorte seas, kellele viitame, soovi võtta ette ja mitte jätkata selle suure noorte rühma laiendamist, kes olukorda arvestades on töötud. Poliitikad, mis on jätkuvalt selged puudused nende ettevõtjate jaoks, kellel on oma karjääri alguses jätkuvalt tõsiseid raskusi.
Tegelikult on uudishimulik ja silmatorkav näha, kuidas Ameerika Ühendriikides Põhja-Ameerika valitsuse ettevõtjate kontorist saadetakse sõnumeid ettevõtte kui universaalse alternatiivi müügi lõdvestumisest, arvestades poliitikate edendamise kulud ja summade eraldamine ettevõtjatele, kes andmete põhjal lõpuks ettevõtjana tegutsemise katses ebaõnnestuvad.
Seetõttu seisame lühidalt silmitsi olukorraga, kus ettevõtlus ei sisalda mitte ainult tõsiseid nüansse, mida tuleks täpsustada, vaid seda on hakatud kasutama majanduspoliitika vahendina tasakaalustamatuse vähendamiseks, mis näiteks noorte tööpuudus põhjustab ettevõtluse rahutust. poliitiline klass. See on viinud ettevõtluse liigse edendamiseni, mis sunnib valitsusi paljudel juhtudel eraldama suures koguses avalikku kapitali, mille lõpuks viskab kõrvale reaalsus, mis diskursuses on teatud sagedusega välja jäetud. Reaalsus, mis jääb märkamata vajaduse tõttu edendada ettevõtet, mida praegu esitatakse pigem poliitilise kui ettevõtjate kahjuks tööriistana uute visionääride ja muutuste tekitajate genereerimiseks.