Esimest korda aasta jooksul lähenevad naftahinnad 60 dollarile barrelist. Vaid nelja kuuga väga tähelepanuväärne kasv, mis ähvardab majanduse taastumist.
Viimati, kui vaatasime naftat ja pidades silmas selle arengut, peame meeles pidama, et me rääkisime stsenaariumist, kus keset pandeemiat olid toornafta tünnide futuurid esimest korda oma turul negatiivsed. ajalugu. Kolleegide José Francisco Lópezi ja Andrés Sevilla pakutava ja pakkuva pakkumise analüüsis (siin) väga visuaalne pandeemia põhjustatud viivitus põhjustas midagi, mida polnud kunagi juhtunud. Olukord, kus tootjad või kauplejad maksid ostjatele "õli käest võtmise eest".
Nagu me ütlesime, on majanduse poolt pandeemia tõttu 2020. aastal kogetud halvatuse tõttu vaja sõjaajal, kus sarnane halvatus on toimunud, pretsedentide leidmiseks ajalooraamatutest läbi vaadata. See olukord sundis naftat tootvaid riike, mis moodustavad kartelli, mida nimetame OPEC-iks, vähendama tootmist, et saavutada turu tasakaal ja piirata sel viisil hindu. Rakendatud vähendust, -9,7 miljonit barrelit päevas, ei suudetud kohandada nõudlusega, mida The Economisti andmetel vähendati -29 miljoni barreli võrra päevas.
See olukord põhjustas barrelihindade järsu languse, kuna nõudlus langes kogu maailmas enam kui kolmandiku võrra, nagu kolleegid täpselt määrasid; ei suuda hiljem jõudude suhet kohandada. Viimaste nädalate majandustegevuse taastumine koos pakkumise vähenemisega on aga barreli hinna lähenenud 60 dollarile. Kasv, mis, hoolimata kartelliliikmesriikidele kasulikust, ähvardab majanduse taastumist.
Energia ja majanduse tihe suhe
"Nagu näeme, on energia ja mitte kunagi paremini öeldud kütus, mis võimaldab majandustegevust."
Enne kui majandusteadlane Simon Kuznets president president Roosevelti palvel välja mõtles riigi majanduskasvu mõõtmise süsteemi, mida nimetame sisemajanduse kogutoodanguks (SKP), peame teadma, et üks enimkasutatavaid vorme, millega majandusteadlased arvestasid, Majanduskasvu ja ka rahvastiku kasvu mõõtmiseks oli see energia või energiatarbimine. Vaatamata sellele, et meil ei olnud keerukaid näitajaid, mis näitaksid riigi kogutoodangut, võime aimata, et nimetatud toodang oleks võinud olla suurem või väiksem, sõltuvalt suuremast või madalamast energiatarbimisest.
Teisisõnu, mida suurem on energiatarbimine, seda suurem on saadud toodang. Reegel, mida ei pea alati järgima, kuid et mõista, mida kommenteerime, selgitame seda niimoodi.
Energia ja majanduse vaheliste lähedaste suhete mõistmiseks pole aga vaja minna tagasi homo Economicuse juurde ega ajaloo sellistesse iidsetesse etappidesse. Ja see on see, et nagu majandusloolased ise on määratlenud, on põhjus, miks Ühendkuningriik juhtis tööstusrevolutsiooni võistlust Euroopas, muu hulgas tänu energiaallikatele, mis sellel riigil tol ajal olid. Noh, ajal, mil kivisüsi peeti tolleaegse enimkasutatava fossiilkütusena, oli Ühendkuningriik maailmas üks suurimaid tootjaid. Olukord, mis tegi anglosaksi riigist ajaloo võtmehetkel juhtriigi.
Räägime ka olukorrast, mida näeme samamoodi ka täna. Selles mõttes on Hispaania-sugused majandused täielikult sõltuvad kütuste saabumisest välismaalt, kuna need kujutavad endast nn energiasõltuvust. See tähendab, et nad ei tooda energiat ise varustamiseks. Seega on selle sõltuvuse aste selline, et kõrvaldades selle kaubandusbilansist, st kõrvaldades fossiilkütuste impordi nimetatud võrrandist, oleks tasakaal, mida Hispaania kaubandusbilanss näitaks, mitte ainult positiivne, vaid näitavad ka kaubanduse ülejääki, mida pole muide kunagi nähtud selle ajaloolises sarjas.
Nagu näeme, on energia ja mitte kunagi paremini öeldud kütus, mis võimaldab majandustegevust. Nii elanikkonna majanduskasvu jaoks minevikus kui ka tööstusrevolutsiooni saabumiseks Euroopasse ja teistesse piirkondadesse ning isegi majanduse kasvu jaoks, mis vajavad selle toimimist. Sel põhjusel on energia majanduses määrav element. Ja ma ütlen otsustavaks tänu sellele, et need kõikumised, mida me täna hindades kogume, võivad olla kasulikud nendele tootjariikidele, kuid kahjustada neid, kellel neid energiaressursse pole, ja peavad need välismaalt importima. Seda kõike lisaks väiksema ostujõuga sotsiaalmajanduslike mõjurite kahjudele.
Riskid silmapiiril
"20 dollari barreli hinna tõus tekitab de facto peaaegu 50 000 miljoni euro suuruse lisakulu aastas, mille peavad maksma ELi riigid."
Bloombergi esitatud andmete kohaselt on naftahinnad viimase kahe kuu jooksul hüppeliselt tõusnud.
Täpsemalt öeldes räägime väärtusest, mis on läinud oktoobris alla 40 dollari barreli kohta praeguseks paariks sentiks 60 dollarit barreli kohta. Seega seisame nelja kuu jooksul üle 60% kasvu ees. Majandustegevuse taasalustamine läänes, stsenaariumi korral, kus naftatootjad, kartes võimalikku madalat nõudlust ja hinna langust, on tootmise külmutanud, põhjustab nagu varasemates naftakriisides energiahinna inflatsiooni.
Nagu me juba varem mainisime, ja võttes arvesse, et nafta on maailmas enim kasutatav fossiilkütus, sõltub erinevate riikide tootmine energiast ja seega ka nende majanduskasvust. Seetõttu sunnib energia lisatasu samamoodi neid kõige sõltuvamaid riike eraldama rohkem ressursse energiakuludele, mis samal ajal vähendab võimalust eraldada neid samu ressursse suurema tootmise saamiseks. Teisisõnu, energiakulu, mis võib piirata nende kõige sõltuvamate majanduste kasvu.
Nii on see paljudes Euroopa Liidu riikides. Võttes arvesse, et Euroopa Liidu riikide naftaimpordid ulatuvad 8 miljoni barrelini päevas, tekitab stsenaarium, kus barreli tõus on 20 dollarit barrelist, de facto ligi 50 000 miljoni euro suuruse lisakulu aastas. Murettekitav olukord, sest nii silmapaistva mõõtmega kriisi tingimustes ja ajal, mil peame taastuma, võib energiahinna kasv nõudlust pärssida ja taastumist edasi lükata.
Seega on riigid keerulises olukorras. Taastumise nõrk nõudlus lisab energiakulude kasvu, mis võib seda veelgi nõrgendada. Hinna püsiv tõus võib viia teatud riikide väiksema võimekuseni taastada varasem nõudlus, mida nad vajavad, just selleks, et vabaneda takistusest, milles nad praegu asuvad. Sel põhjusel seavad nende riikide rakendatud piirangud, mis mitte ainult ei hoia, vaid suurendavad ka energiakulusid, raskustesse mõned tootlikud kangad, mis on sunnitud eraldama energiakuludele rohkem ressursse stsenaariumi korral on ka Nad on väga ala kapitaliseeritud.
Sel põhjusel ja lõpuks peame teadma, et hoolimata Euroopa abist, taastumise ja kõigist nendest sündmustest hoolimata on energiahinnad veel üks risk, mida erinevad ja eriti kõige sõltuvamad riigid peaksid teadma. Noh, kui oli olukord, mida majandus peaks kartma, on see stagflatsioon. Nähtus, mis nõrga kasvu ja hinnatõusu tõttu tekitas varasemates kriisides, näiteks naftaoludes aastatel 73 ja 79, tõsiseid peavalusid paljudes maailma majandustes.
