Decil - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Decil - mis see on, määratlus ja mõiste
Decil - mis see on, määratlus ja mõiste
Anonim

Desiil on kirjeldavas statistikas üks üheksast väärtusest, mis jagab järjestatud andmete rühma kümneks võrdseks osaks.

Desiil pole seega midagi muud kui kvantiili tüüp või partitsioonide jada, mis viiakse läbi valimi või populatsiooni andmetes.

Lisaks tuleb need tellida väiksematest suurimateni. Nii läheb ka detsiil samas järjekorras.

Kuidas arvutatakse detsiili?

Desiili, nagu iga muud kvantiili, saab arvutada rühmitatud või rühmitamata andmete jaoks. Esimeste jaoks on olemas teatud valemid, mille võime leida põhistatistika käsiraamatutest. Viimase puhul on protsess suhteliselt lihtsam, eriti kui meil on arvutustabel. Näites näeme seda veidi üksikasjalikumalt.

Peame ütlema, et rühmitamata andmete korral kasutatakse detsiili väärtuse leidmiseks matemaatilist avaldist. See on suhteliselt lihtne, kuna see põhineb asjaolul, et jaotuse kõik üheksa osa on ühesuurused.

Seetõttu kasutatakse konkreetset väärtust, kui saame täisarvu või keskmise, kui arvul on kümnendkohad.

Vaatame selle mitte-keskse positsiooni mõõtmise graafilist esitust valemiga, mida saame kasutada arvutustabelis:

Detsili omadused

Detsiilidel on mitmeid omadusi, näiteks allpool näidatud:

  • Positsioonistatistikana on need kasulikud mõistmaks, kus andmed jaotuses asuvad. Seega on detsiil 8 andmete ülempiir, mis moodustab 80% koguarvust.
  • Teiselt poolt võimaldavad need meil teada, millised neist on kõige kõrgemal (> 90%) ja kõige madalamal (<10%).
  • Majanduslikes võrdlustes, nagu sissetuleku, palga või sissetuleku tase, on need väga sagedased.
  • Lisaks on nad koos kvartiilide, kvintiilide või protsentiilidega kirjeldavas statistikas kõige enam kasutatavad kvantiilid.

Detsilli näide

Kujutame ette, et tahame uurida riigi sissetulekut elaniku kohta riigis (fiktiivsete andmetega). Selleks oleme valinud valimi, mis omakorda oleme rühmitatud teatud keskmisteks väärtusteks.

Järgmisena arvutame selle statistika välja ja jälgime, mis juhtub, olles võimeline hankima asjakohast teavet. Selles näites hakkame võrdlusvaluutana kasutama eurot.

Kõigepealt näeme, et kõige madalama sissetulekuga elanikkonnast 10% on veidi alla 5000 euro. Seevastu vastasküljel saavad kõige rohkem sisenenud 90% 12 297 eurot. Nende andmete abil saame kontrollida nende kahe erinevust.

Ka sel juhul oleks mediaan 7606 eurot ja see vastab detsiilile viis (D5). See näitaks riigi mediaanpalka.

Lühidalt ja nagu näeme, räägime analüüsimiseks väga kasulikust kontseptsioonist.