Sotsialistlik tootmisviis on Karl Marxi jaoks see tootmisviis, milles tootmine on korraldatud sotsialistlikus majanduses. Marxi teooria määratles süsteemi kui kõige arenenumat.
Sotsialistlik tootmisviis viitab teisisõnu tootmissüsteemile, kus tootmisvahendid põhinevad sotsiaalsel, mitte eraomandil.
See tähendab, et Marxi jaoks olid kapitalistliku ühiskonna tootmisvahendid proletariaati ekspluateeriva valitseva klassi käes. Seega järgnes kapitalistlikul tootmisviisil sotsialistlik tootmisviis, pakkudes töötajatele tootmisvahendeid, et luua õiglasemaid ühiskondi, mis keskenduvad sotsiaalsele ja kollektiivsele kasule.
Marxi jaoks oli sotsialistlik tootmisviis nende arenenumate ja arenenumate ühiskondade saavutatud tootmisviis.
Seega pidas Marx kapitalistliku süsteemi järgimise vahendiks sotsialistlikku tootmisviisi. See oli tema jaoks puudulik ja tekitas suuri raskusi.
Sotsialistliku tootmisviisi omadused
Marxi jaoks tõstis sotsialistliku süsteemi aluseks olnud tootmisviis oma tunnuste hulgas esile eraomandi kaotamise. Kuid lisaks sellele tunnusele sisaldab tema teooria veel ühte omaduste jada, mida näeme allpool.
- Kollektiivvara.
- Egalitaarsed süsteemid.
- Majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline võrdsus.
- Konkurentsi mahasurumine.
- Planeeritud majandus.
- Hinna fikseerimine.
- Totaalne ja absoluutne majanduslik kontroll.
- Töö ja palk vastavalt vajadustele.
Kapitalistlik tootmisviis ja sotsialistlik tootmisviis
Marxi jaoks järgisid tootmisviisid kronoloogilist järjestust seni, kuni ühiskond arenes. Seega oli Marxi jaoks sotsialistlik tootmisviis viis, kuidas tootmine oli korraldatud nendes ühiskondades, kus edenemine oli kõige kõrgem.
Kapitalistliku tootmisviisi kadumine tõi kaasa klassivõitluse mahasurumise. Selles mõttes omasid töötajad tootmisvahendeid, mis takistas valitsevat klassi tootmast kapitali kasvu kolmandate isikute tööjõu kaudu.
Seetõttu pidas Marx seda kapitalistlikust etapist kaugemale. Kuna tsüklilised kriisid, millega ta pidas seda süsteemi silmitsi seisma, muutis selle pikaks ajaks aegunud süsteemiks.
Kuna aga sotsialistlikus tootmisviisis ei olnud pingeid, uskus Marx, et see on pikema elueaga süsteem kui kapitalistlik. Lisaks sellele järgiti süsteemi, milles taotleti eelkäijatest moraalselt kõrgemat võrdsust ja sotsiaalset eesmärki.
Mõiste kriitika
Mõiste kõige levinuma kriitika hulgas võime välja tuua mitu stsenaariumi, millele autori halvustajad ettepaneku osas tähelepanu juhtisid.
Kriitika nagu stiimulite puudumine tööl, kui rääkida egalitaarsetest süsteemidest. Samuti majandusliku vabaduse kaotamine, kuna me räägime süsteemidest, milles puudub eraalgatuslik vabadus. Teisalt ka võimu koondumine riigi kätte.
Paljud kriitikad, mis keskenduvad riigivõimule, mille ühiskond kaotab. Ka kriitika, näiteks riigi ebapiisav ressursside eraldamine. Samuti ei suuda riik kontrollida kõigi ressursside, kaupade ja teenuste hindu. Lühidalt, rida kriitikat, mis on tekkinud pärast Marxi ja tema partneri Engelsi teose avaldamist.
Orja tootmise režiimAasia tootmisrežiimSotsialismi päritolu
