Kuigi on tõsi, et sotsialistlike ja kommunistlike suundumuste teoreetiline ja ideoloogiline päritolu on ühine, on sotsialismi ja kommunismi vahel majanduslikust, poliitilisest ja sotsioloogilisest vaatepunktist oluline erinevus.
Kommunismist peetakse tavaliselt sotsialistliku teooria viimast faasi. Aastate möödudes ja uute sotsiaal-poliitiliste ja majanduslike mudelite ilmnemisel on mõlemad ideoloogilised tendentsid distantseerunud. Enamasti tänu uutele segaperspektiividele ja kooseksisteerimisele kapitalistliku ja vabaturu mudeliga.
Peamised erinevused sotsialismi ja kommunismi vahel majandussüsteemides jäävad eelkõige selliselt, kuidas sellised aspektid nagu valitsuse kontroll majandustegevuse üle ja tootmistegurite omamine, vaba konkurentsi kõrgem tase nende turgudel ja riiklik regulatsioon sotsiaalküsimustes .
Selles mõttes peetakse sageli seda, et kuigi kommunistlik mudel on valitsuse seisukohalt rangem, on sotsialismimudeliga riigid vähemal või rohkemal määral edasi arenenud sotsiaaldemokraatlike mudelite suunas. Selles mõttes sobivad mudelid paremini vabakaubanduse või eraomandi suurema kaitse ning riigi väiksema rolli ja mõju olemasoluga.
Sotsialismi ja kommunismi erinevuste punktid
On mitmeid punkte, kus need teooriad näitavad eristamise punkte ja mis määratlevad need:
- Riigi roll: Esiteks eeldab sotsialism, et institutsionaalne võim peab valitsema riigi majanduslikku ja poliitilist süsteemi ning reguleerima erasektori kooseksisteerimist. Omalt poolt kehtestab kommunism, et majanduskasvu saavutamise viisina peab tootmisvahendeid kontrollima ainult riik.
- Klassivõitlus: Ehkki sotsialism mõistab, et nende omavaheline kooselu peab olema reguleeritud, kinnitab kommunism, et nende kõrvaldamine on vajalik, viies egalitaarse ühiskonna (proletaarse klassi) ja osariigi iga inimeseni.
- Eravaldus: Sotsialism eeldab, et tootmistegurite omandiõigus võib langeda erakätesse ja mitte ainult riiki, hoolimata sellest, et rahvamajanduse eesmärk peab taotlema riigi ressursside võrdset ja sotsiaalset kontrolli. Selleks taotletakse selliste põhivaldkondade nagu tervishoid, infrastruktuur, haridus või energeetika omamist. Kommunism seevastu loob sotsiaalse võrdõiguslikkuse saavutamise viisina täieliku riikliku kontrolli nende üle.
- Seos kapitalismiga: Kui sotsialism on vaba konkurentsi tingimustes kohanenud segamudelite või kooseksisteerimisega, siis kommunism seisab kindlalt vastu kapitalistlikele mudelitele ja pooldab nende kõrvaldamist rahvustes.
- Demokraatlik kraad: Sotsialistlikes riikides eksisteerivad koos erinevad erineva tendentsiga erakonnad ja valitseb kõrgem demokraatia tase, kommunistides aga üks juhtimispartei ja kohustuslik liitumine.
- Bürokraatia tase: Sotsialistliku mudeliga riikides toimub kõrgem sotsiaalne arutelu ja institutsioonide osalemine sellistes küsimustes nagu tervis või haridus. Vastupidi, kommunismis pole poliitilisele elule kohta ja iga otsuse teeb riigiaparaat ning see juhitakse jõuga.