Väärtusteooria on akadeemiline postulaat, mis püüab selgitada, kuidas kauba või teenuse väärtus määratakse. See sõltub muu hulgas erinevatest muutujatest, nagu vähesus, tootmiskulud.
Teisisõnu, väärtusteooria aitab õigustada kauba hinda või vahetusväärtust. Seega varieerub see sõltuvalt lähenemisest, mille annab iga majandusliku mõtlemise koolkond.
Selles mõttes tuleb märkida, et toote väärtuse hindamiseks peavad mõned majandusteadlased objektiivseid muutujaid (näiteks kõnealuse kauba tarnitud kogus) olulisemaks. Teised akadeemikud omistavad siiski rohkem tähelepanu subjektiivsetele teguritele, näiteks rahulolule, mida kaup või teenus tarbijale pakub.
Väärtuseteooriad ilmuvad tavaliselt vastusena või täiendusele mõnele varasemale teooriale. Nii rikastatakse akadeemilist arutelu.
Näited väärtusteooriast
Mõned näited väärtusteooriatest on:
- Väärtus-töö teooria: Kauba väärtuse säilitamine sõltub selles sisalduvatest jõupingutustest. Seega, mida rohkem inimtunde kulub kauba valmistamiseks, seda kõrgem on selle hind. Selle järgmised variandid paistavad silma:
- Väärtusteooria klassikalises majandusteaduses: Siin paistab silma Adam Smithi postulaat, kes väidab, et kauba väärtust pikas perspektiivis õigustavad tootmistegurid. Smithi sõnul tõuseb aga hinnas kajastuv väärtus lühiajalises perspektiivis vastavalt sellele, kas nõudlus vastavalt kasvab või langeb. Samamoodi sõltub selle suundumuse teise ökonomisti David Ricardo jaoks kauba väärtus selle tootmiseks vajalikust tööjõust ja selle kättesaadavusest. Seega, mida napim kaup on, seda väärtuslikum see on.
- Karl Marxi väärtusteooria: Marksismi järgi sõltub kauba väärtus selle tootmiseks sotsiaalselt vajalikust tööjõust. See tähendab, et selle arvutamisel võetakse aluseks keskmine aeg, mida sektori ettevõtted vajavad vastava vara arendamiseks.
- Subjektiivne väärtusteooria: Kauba väärtus ei sõltu selle omadustest ega selle tootmiseks vajalikest jõupingutustest ega kuludest, vaid kasulikkusest, mida see üksikisikule pakub. See on Austria kooli üks peamisi postulaate.
Väärtusteooria tähtsus
Väärtusteooria on oluline, sest see võimaldab meil mõista, kuidas hinda määratakse või kuidas kaupa hinnatakse. Ehkki võib eeldada, et võrrandisse sisenevad ainult tegurid või tootmiskulud, peame arvestama teiste muutujatega, nagu näiteks tarbija poolt saadav marginaalne kasulikkus. See tähendab kasu täiendava kaubaühiku tarbimisest.
Mõelgem kahele stsenaariumile: kõrbes eksinud inimene ja teine, kes läheb koduteel pärast tööd tänavale ega janune. Esimene inimene on nõus veepudeli eest maksma palju kõrgemat hinda kui teine. Ja ta on nõus maksma täpsemalt, sest annab veeklaasile rohkem väärtust. Majanduslikus mõttes võiksime öelda, et see on janujanule kasulikum.