Mandriõigus, tuntud ka kui Euroopa õigus, moodustab õigussüsteemi enamikus Euroopa ja Ladina-Ameerika riikides ning pärineb Rooma õigusest.
Seda mandriõigust nimetatakse ka tsiviilõiguseks ja selle algus on Rooma, Saksa ja kaanoni õigus. Selle peamine omadus on kirjutatud seadustekoodeksi olemus, see tähendab, et normatiivne süsteem on kodifitseeritud ja see on selle peamine õigusallikas.
Mandriõiguse teine iseloomulik tunnus on konfliktide lahendamine deduktiivse meetodi abil. Mida see tähendab? Mandriõiguses on tugev õiguslik relvastus ehk tugev seadusandlik võim, millest tulenevad õigusnormid, mida kodanikud peavad järgima.
Kui neid õigusnorme ei täideta või kui pooled lähevad nende kohaldamise tõttu konflikti, otsustab selle konflikti kohtunik ja teeb seda süsteemis olevate õigusnormide kaudu. Juba kirjutatud ja väljakujunenud reeglist saab kohtunik tõstatatud konflikti lahenduse. Lahendus on juba enne konflikti.
Mandriõiguse tunnused
Peamised omadused on:
- See on õigussüsteem, mis põhineb seadusandlikust ja täidesaatvast võimust lähtuvatel reeglitel.
- Kohtupraktika kehtib ja tõlgendab ainult juba kirjutatud reegleid ega loo seadust.
- Juhtumite lahendused on kirjalikes õigustes.
- Kohtupraktika pretsedendid pole kohustuslikud.
- Selle päritolu on Rooma õiguse põhimõtetes.
- Normid on dikteeritud demokraatliku legitiimsusega.
Mandriõigus ja anglosaksi õigus (tsiviilõigus VS tavaõigus)
Mandriõigusel on anglosaksi õiguses vastupidine olukord. Seadus on sündinud Briti saartel ja seda rakendatakse samas piirkonnas ja mujal Briti kolooniatena tegutsenud territooriumidel nagu USA või Austraalia.
Tavaõiguses, erinevalt mandriõigusest, puudub lai reguleeriv raamistik, kuid kohtud vastutavad konkreetsete konfliktide kaudu õigussüsteemi loomise eest, mida kodanikud peavad austama.
Tavaõiguses kasutavad nad induktiivset mudelit. See tähendab, et konflikt esitatakse kohtuniku ees ja just tema loob õiguse kohtuvaidluse lahendamiseks ning kohtuniku poolt õiguse loomisel on õigusnorm. Lahendus tuleneb konfliktist ega olnud seal varem. Neid kohtunike lahendusi nimetatakse kohtupraktikaks ja edaspidi peavad teised kohtud neid järgima, nagu oleksid nad seadused.
Mandriõiguse allikad
Mandriõiguse peamised allikad on:
Praegu on õiguseallikad järgmised:
- Seadused: kirjalikud reeglid, mis tulenevad rahva tahtest kohtu kaudu. Need eeskirjad kiidetakse heaks iga riigi määratud asjakohase korra kohaselt ja need avaldatakse nii, et kõik kodanikud saaksid neist teada. Nende suhtes kohaldatakse sunnirakendusi ja see on peamine allikas, mida kohtunikud või vahekohtunikud kohtuasja lahendamiseks kasutavad.
- Toll: see on tuntud kui tavaõigus ja see on seaduse täiendav allikas. Need on korduvad esinemised kindlas kohas.
- Õiguse üldpõhimõtted: need on ideede kogum, mis omistab reeglitele ja õigussüsteemile üldiselt eetilise iseloomu. Need on nii seaduste kui ka tavade täiendavad allikad.
- Rooma või mandri õigussüsteemides ei tunnustata kohtupraktikat õiguse allikana, kuna sellele ei anta õiguse loomise, vaid lihtsalt selle rakendamise ja kontrollimise funktsiooni. Teiselt poolt tunnustatakse anglosaksi õigussüsteemis õigusteadust õiguse allikana, kuna sellel on õigus õigust luua. See tähendab, et kõrgeimate kohtute karistused on pretsedent ja neid peavad tulevikus täitma madalama astme kohtud ning neil on veenev iseloom kõrgemate kohtute jaoks.