Sektori analüüs - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Sektori analüüs - mis see on, määratlus ja mõiste
Sektori analüüs - mis see on, määratlus ja mõiste
Anonim

Sektorianalüüs võimaldab teada ettevõtte konkurentsivõime taset selles sektoris, kus ta konkureerib.

Alustuseks peab iga ettevõte teadma sektoris, milles ta konkureerib, mõned põhipunktid. Üks olulisemaid on teadmine, kes on teie silmitsi seisvad konkurendid, lisaks teadmine, kes on sektori tarbijad, millised pakkujad turul eksisteerivad või millised on selles sektoris olevad tõkked. Samuti on oluline teada oodatavat tasuvuse taset.

Tõepoolest, sektoripõhist analüüsi saab teha Porteri 5 jõu mudeli abil. See mudel annab meile peamised vastused ettevõtte edu saavutamiseks konkurentsisektoris. Oluline on selgitada, et sektorianalüüs ei ole sama mis turuanalüüs. Sektorianalüüs aitab ettevõttel oma äriplaani välja töötada. See plaan aitab teil konkurentidest paremini edeneda ja keskenduda konkreetsele segmendile, et seda paremini teenida.

Mis on sektor?

Eelkõige on sektor ettevõtete rühm või kogum, kes pakuvad turule sama toodet või sarnast toodet. Kui kaks ettevõtet kuuluvad samasse sektorisse, saavad neist konkureerivad ettevõtted.

Oluline on märkida, et sektori kasumlikkuse määrab olemasolev konkurentsitase ja konkurents on loodud kahel erineval turul. Ettevõttel on tooteturul ja tootmistegurite turul konkurente.

Muidugi nõuab iga selline turg eraldi analüüsi. Samuti on vaja teada agente, kes neil turgudel suhtlevad. Majandusagendid, kellega ettevõte peab suhtlema, on tarnijad, kliendid ja konkurendid. Lisaks tuleb sektoris arvestada rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse keskkonda ning olemasolevaid ressursse.

Sektorianalüüsis arvesse võetud olulised tegurid

Valdkondliku analüüsi läbiviimisel tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid:

1. Klientide läbirääkimisjõud

Esiteks on sektori analüüsi üks oluline tegur sektori klientide tundmine. Klientide läbirääkimisjõud viitab meie klientide võimele saavutada paremaid tootetingimusi ja madalamaid hindu.

Klientidel on suurem läbirääkimisjõud, kui on palju sarnaseid või asendustooteid pakkuvaid ettevõtteid, kuna see võimaldab ostjatel olla suurem valikuvõimalus. Lisaks, kui nad on kliendid, kes ostavad suures koguses, on neil suurem otsustusvõime. See mõjutab ettevõtteid, kuna piisava tasuvuse saavutamine on keerulisem, muutudes ettevõtetele suureks ohuks.

2. Tarnijate läbirääkimisjõud

Teisalt, kui tarnijatel on palju läbirääkimisjõudu, on neil võimalus nõuda kõrgemaid hindu. Mida vähem on turul tarnijaid, seda suurem on neil läbirääkimisjõud.

See võib olla ettevõttele ohtlik ka siis, kui pakkumisi on vähe (tarnijatelt), asendustooteid on vähe (sisenditest) või kui ettevõte ostab neid väikestes kogustes (tarnijatelt). Tarnijad suurendavad oma läbirääkimisjõudu, nad võivad isegi turu monopoliseerida. Selle probleemiga silmitsi olles on ettevõtetel soovitatav tooraine ise valmistada, et tagada tagatud pakkumine ja madal hind.

3. Uute konkurentide sisenemise oht

Uute konkurentide turule tulek sõltub vajalikust investeeringutasemest ja turul olemasolevatest tõketest. Turg on atraktiivsem, kui nõutav investeeringute tase on madalam kui kapitalikulud. Samuti on turg atraktiivsem, seda vähem on turuletuleku takistusi.

Loomulikult on ühiseid tõkkeid nagu kõrged maksud, keeruline juurdepääs jaotuskanalitele, suured (nõutavad) kapitaliinvesteeringud ja valdkonna kogemuste puudumine. Mida suuremad on tõkked, seda madalam on konkurentsioht.

4. Asendustoodete välimus

Asendustoode on tugev konkurent kaupade ja teenuste turul. Seega, mida rohkem on turul asendajaid madalama hinnaga, seda suurem on ettevõtte oht. Ettevõtted, millel on palju asendustoodetega konkurente, peavad tarbijate meelitamiseks haldama madalamaid hindu. Võite töötada ka toodete eristamise nimel, mis annab neile konkurentsieelise.

5. Konkurentide vaheline rivaalitsemine

Lõpuks on sektori analüüsi läbiviimisel kõige olulisem aspekt konkurentide vaheline rivaalitsemine. Seda seetõttu, et see võimaldab välja töötada sektori parema määratluse, et oleks võimalik leida ärivõimalusi. Konkurentide vaheline rivaalitsemine muutub intensiivsemaks, kui nõudlus turul väheneb. Palju võisteldakse ka siis, kui toodetel pole palju vahet, kui püsikulud on väga kõrged ja kui on palju konkurente.

Sektoris kasumi saamiseks on konkurentide konkurentsivõime määr siiski otsustav. Mida rohkem on rivaali, seda madalam on kasumlikkuse aste. Mida vähem on rivaalitsemist, seda suurem on võimalus saada paremat kasu. Seetõttu tuleks ettevõtetelt otsida oma toodete pidevat uuendamist ja täiustamist, alles siis saab säilitada jätkusuutliku eelise.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sektorianalüüs on väga kasulik tööriist, mis suunab ettevõtteid arendama konkurentide ees jätkusuutlikku konkurentsieelist. Mida rohkem on teavet sektori kohta, milles ettevõte konkureerib, seda suurem on võimalus välja töötada paremaid strateegiaid, mis aitavad ärivõimalusi ära kasutada. Samamoodi saab ohtudega paremini hakkama. Kokkuvõttes parandab see ettevõtete tootlikkust ja edu võimalust.