Kaasaegne aeg on ajalooline etapp, mis kulgeb Prantsuse revolutsioonist (1789) tänapäevani. Seda perioodi iseloomustavad sellised sündmused nagu tööstusrevolutsioonid, kaks maailmasõda, teaduse ja tehnoloogia areng ning kapitalistliku majanduse rajamine.
Kuna Prantsuse revolutsioon oli lähtepunktiks, käisid liberaalsed ideed käsikäes vabaduse, võrdsuse ja vennaskonna väärtustega, väärtustega, mis on säilinud kogu tänapäeva ajastul. Seega läheks ühiskond mõisate korrastamisest klasside ülesehitamiseni, kodanlus paikneks ülemistes sotsiaalsetes kihtides ja ilmuksid tööjõu liikumised, mis nõuavad töötajatele õigusi.
Vaatamata selliste traumaatiliste sündmuste läbimisele nagu kaks maailmasõda või 29-aastase krahhi laastav majanduskriis, on tänapäeva ajastut iseloomustanud suurejooneline rahvastiku kasv koos suure tehnoloogilise ja teadusliku arenguga.
Kaasaegse ajastu tunnused
Kaasaegse ajastu põhijooned on kokku võetud allpool:
- Kapitalistliku majandussüsteemi loomine tekkis suuresti tööstusrevolutsiooni kaitse all.
- Tugevad erinevused arenenumate riikide ja kolmanda maailma riikide vahel, millest paljud on pärast rikkamate riikide kolooniatest iseseisvad.
- Suurepärane tehnoloogiline areng, mis võimaldab suuri edusamme transpordis ja kommunikatsioonis. Samamoodi soodustab kaasaegse ajastu teaduslik areng meditsiinis märkimisväärset arengut.
- Ameerika Ühendriigid on konsolideeritud kui suur poliitiline ja majanduslik jõud maailmas.
- Võitlus liberaalsete demokraatiate ja totalitaarsete režiimide vahel.
Kaasaegse ajastu etapid
Kaasaegse ajastu peamised etapid:
- Revolutsioon ja taastamine (1789-1848): See algab Prantsuse revolutsioonist, mis vallandab võitluse liberaalsete ideede ja absoluutsete monarhiate vahel.
- Kapitalism ja impeeriumid (1848–1918): Seda iseloomustab kapitalismi tõus teise tööstusrevolutsiooni kuumuse ajal, tööjõu liikumiste ilmumine ja väga tugev rivaalitsemine Euroopa suurriikide vahel. Need suured impeeriumid näeksid oma võimu vähenemist pärast Esimese maailmasõja põhjustatud kohutavat hõõrdumist.
- Sõdadevaheline periood (1919-1938): Tekivad totalitaarsed liikumised nagu fašism, natsism ja stalinism, mis on demokraatiale vastu. See on aeg, mida iseloomustab majanduslangus, eriti 1930. aastatel.
- Teine maailmasõda ja külm sõda (1939–1989): Teljeriikide (Saksamaa, Jaapan ja Itaalia) lüüasaamisega said USAst ja Nõukogude Liidust suurriigid. Ühest küljest tekib Ameerika Ühendriikide juhitav lääneplokk, kus lääne demokraatiad on raamistatud kapitalistlikus majandussüsteemis. Vastupidi, Nõukogude Liit juhib kommunistlikku blokki koos Ida-Euroopa rahvastega, kasutades majanduslikus plaanis tsentraliseeritud planeerimissüsteemi.
- Üleilmastumine: Selle alguspunkt on 1989. aastal, Berliini müüri langemisega ja Nõukogude Liidu lõpuga. Majandus globaliseerub kapitalistliku süsteemi ülemaailmsele implanteerimisele ning läänemaailma, Hiina ja islamimaailma vahel toimub mitmesuguseid kokkupõrkeid.
Moodsa aja majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid
Kogu tänapäeva ajastul on industrialiseerimine ja kapitalism käinud käsikäes. Suured tehased ja masstootmissüsteemide rajamine võimaldasid saada suuremaid tootmismahte, jättes maha käsitöölised tootmisvormid.
Töö ja transpordi mehhaniseerimine on aidanud suurendada tööjõu tootlikkust ja lühendanud ooteaegu. Kuigi tuleb arvestada, et suurem energiatarbimine nõuab uute energiaallikate otsimist.
Parandusi pole olnud mitte ainult tööstuse tasandil, sest majandussuhted on palju dünaamilisemad ja sujuvamad. Ärisuhetes ja kapitali liikumises on suur vabadus. Kuid me ei tohi unustada, et ka kogu tänapäeva ajastul on tooraine kontrolli ja turgude domineerimise nimel olnud olulisi võitlusi.
Sotsiaalses plaanis on kaasaegsele ajastule eelnenud aegade valdused andnud koha klassiühiskonnale. Seega raamistatakse üksikisik teatud sotsiaalses klassis, lähtudes tema sissetuleku tasemest ja edasiliikumise võimalustest.
Teisalt pole globaliseerumine suurt mõju avaldanud ainult majanduslikule tasemele. Suur seos ülemaailmsel tasandil kannab maailma elanikkonnale uusi harjumusi ja suundumusi kõigis eluvaldkondades.