EKP valduses olev riigivõlg kasvab jätkuvalt
Euroopa Keskpanga (EKP) käes olev Hispaania (avaliku ja erasektori) võlg moodustab enam kui 240 000 miljonit eurot, mis on peaaegu 20% Hispaania SKPst. See tähendab, et Hispaania majanduse rahastamine sõltub jätkuvalt Euroopa rahapoliitikast ja see sõltuvus kasvab.
Pärast seda, kui EKP käivitas stimuleerimiskava 2015. aasta märtsis, emiteerides võla ja ostes selle seejärel aktsiaturult, on majandus taasaktiveeritud ja EKP on 2016. aasta lõpus olnud 16,33% kohustustest Hispaania riigi peamine võlausaldaja. Vastasel juhul oleks nende võlatasemete korral riskipreemia väga kõrge ja ohtlik.
Finantsüksused, kindlustusseltsid … peavad oma varades säilitama teatud protsendi turvalistest väärtustest, näiteks riigivõlg. Selle stiimulite süsteemiga on võimalik suurendada survet võla ostmiseks intressimääradega, mis pole nende jaoks kasumlikud. Ja kas siis, kui intressimäärad lähenevad nullile, on seda tüüpi poliitika vajalik, ütleb Mario Dragui (EKP president).
Laienev rahapoliitika ja majanduskasv
Hispaania võla suurenemise peamine põhjus EKP käes on EKP suurenenud likviidsussüstid pankadele. Andmetena on need märtsi viimasel kuul kasvanud eelmise aastaga võrreldes 25%. See asjaolu võimaldab suurendada krediiti kodudele ja ettevõtetele ning soodsamates tingimustes, mis on põhjustanud hispaanlaste võlgade suurenemise ja majanduskasvu stimuleerimise.
Aastatel 2014–2016 on SKP kasvanud keskmiselt 2,6%, mis on näitaja kõrgem kui ülejäänud EL (Euroopa Liidu) riikides, kuid riigivõlg on jätkuvalt kasvanud, ulatudes 100% lähedale SKPst. Nendel tasanditel on seda keeruline kontrollida ja vähendada, nagu juhtub teistes majandustes nagu Itaalia, Portugal, Belgia või isegi Prantsusmaa.
See EKP ekspansiivne rahapoliitika jätkub vähemalt 2017. aasta detsembrini, seega on oodata, et võlg kasvab jätkuvalt ja majanduse taaselustamine jätkub samal teel.
Kuid varsti on aeg tagasi võtta need meetmed, mis võeti nullintressikriisi, likviidsusvaba baari, varaostude korral … ja kust EKP alustab? Kas Euroopa majandused suudavad kasvu säilitada?
