Kui mõtleme laenu küsimisele, tuleb tavaliselt pähe mõte pangas käia. Panga rahastamise kasutamise probleem on aga suurte huvide hulgas. Veelgi hullem on kiirlaenu küsimine, kus intressid võivad olla ülisuured. Nende alternatiividega silmitsi seistes leiame üksikisikute vahelisi laene.
Seega võib lahendus olla madalamate huvidega toimetulek, pere ja sõprade juurde laenu otsimine. Kui aga laenuandja soovib saada teatud tootlust, saab ta laenusaajaga kokku leppida teatud intressimääras, mis on tavaliselt madalam kui pankadel.
Laenudes, olenemata sellest, kas need on panga ja eraisiku või kahe inimese vahel, on peamine usaldus. Vaatamata usaldusele, kui nii laenuandja kui ka laenuvõtja otsivad suuremaid garantiisid, on kõige soovitav vormistada eraisikute vaheline laenuleping.
Mida peaks laenuleping sisaldama?
Noh, eraisikute vahelises laenulepingus on selle kehtivuse jaoks oluline jätkata selle registreerimist maksuametis. Ehkki selle riigikassa registreerimine on vajalik samm, pole seda vaja vormistada avaliku aktina, mis võimaldab teil vältida notari kulusid.
Oluline teave, mida leping peab koguma, on laenuandja ja laenuvõtja nimed, kuupäev ja koht, laenusumma, laenu kestus ja intressimäär, kui see on olemas.
Oluline on märkida, et eraisikute vahelised laenulepingute mudelid sõltuvad sellest, kas intressi makstakse või mitte.
Laenulepingu sõlmimise põhjused
Kui vastupidi, laen eraisikute vahel toimub ilma lepingu allkirjastamiseta, võib tekkida probleeme.
Esiteks võib laenuandjal olla probleeme riigikassaga, kuna maksuamet sunnib teda deklareerima intressi vastavalt raha legaalsele intressimäärale. Lepingu allkirjastamise korral ei kohusta riigikassa rahaturu seadusliku intressimäära järgi deklareerima üksikisiku tulumaksus intressi.
Teisalt võib lepingu puudumine riigikassale mõista anda, et annetusi tehakse üksikisikute vahel. Pidage meeles, et annetusi maksustatakse pärandi- ja annetusmaksuga. Lepingu sõlmimata jätmine või riigikassa registreerimine võib laenuandjale ja laenuvõtjale tekitada tõelist peavalu. Maksuamet võib nõuda mõlemalt tõendite esitamist, mis näitavad, et tegemist ei ole üksikisikute vahelise annetusega.
Laenuandja või laenuvõtja surm
Ärgem unustagem, et laenuandja surm ei tähenda laenuvõtjale võlgade lõppu. Seejärel peavad pärijad saama raha, mille laenuvõtja neile võlgu on. Vastasel juhul kantakse laenuvõtja surma korral võlad pärijatele.
On üks juhtum, mida tasub mainida. See on üks, kus isa tegutseb laenuandjana ja poeg laenuvõtjana. Kui isa sureb, on poeg nii võlgnik kui ka pärija. See juhtum lõpetaks võla. Kui pole muid pärijaid, kes soovivad oma osa võlast sisse nõuda.
Lõpuks on võlgade sissenõudmisel oluline dokumentaalsete tõendite olemasolu. Makseviivituse ilmnemisel võivad laenuandja või tema pärijad (võla sissenõudmise eeldusel) jätkata võlgnetavate summade nõudmist või võla ülekandmist.