Kuidas töötab töötajateta pank?
Hiina juhib personali puuduvate poodide turgu ja on juba avanud esimese panga, kus töötajad on lisaks robotitele lisaks USA Bank of America pankadele.
Tehisintellekt muudab ka rahandusmaailma ja suundumus teenuste dehumaniseerimisele on fakt.
Töötajateta panga tegevus
Hiina Ehituspanga (CCB) või Bank of America kõige moodsamates filiaalides nähtu põhjal võib pangasse sisenemiseks klient ukse avada QR-koodiga ja näoskanneri kaudu ära tunda. Sees olles analüüsib robot teie taotlusi ja suunab teid sobivasse kohta:
- Pangaautomaati, et teha toiminguid, mida panga töötaja varem tegi.
- Virtuaalreaalsustuppa, kus õpetavate videote abil saavad need teile teada pangaoperatsioonid, mille peate nüüd ise läbi viima, näiteks; avada pangakonto, teha sissemakse, valuutavahetus või ülekanne.
Igal juhul on teil lubatud vestlusrobot, võib-olla isegi koos humanoidrobotiga, millele saate kõige tavalisematel teemadel küsimusi esitada ja isikupärastatud vastuseid saada.
Täielik dehumaniseerimine pole veel võimalik ja töötajateta pangas on kontoris endiselt mõned turvamehed. Täpselt nii, nagu videokõnede kaudu töötajatele pakutakse kaugabi küsimustes, mis pole olnud kontorirobotite abil võimalikud.
Kõrge netoväärtusega klientide puhul võivad nad alati minna privaatsesse ruumi teiste töötajate kaugabiga, kuna nad tegelevad tavaliselt tundlike või suure majandusliku mõjuga küsimustega ja eelistavad seda süsteemi enne täielikult automatiseeritud panga täielikku kinnitamist .
Kas robotid hävitavad panganduses töökohti?
See on küsimus, mille me endalt hiljuti esitasime ja mida oleme juba analüüsinud aadressil Economy-Wiki.com.
Sel juhul on pangajuhi kuju jätkuvalt vajalik ja hädavajalik suure hulga toimingute ja küsimuste lahendamiseks. Pangandus ja rahandus on keerulised sektorid, mida on kõige raskem automatiseerida. Sellegipoolest viiakse ellu palju toiminguid, mida robotid ja kliendid juba ise teevad. Tõsi, need meetmed, mis säästavad personalikulusid, suurendavad tootlikkust ja ajakohastavad sektorit, mõjutavad paljusid pangatöötajaid.
Teisest vaatenurgast on tegelikkuses pangatelleri kuju see, mis kaob just siis, kui kaob supermarketi kassapidaja. Isiklik või varandusliku panganduse nõustaja või portfellihaldur eksisteerib aga ka edaspidi ning nad peavad ka ise leiutama ja täiendama teadmisi kasutatavatest arvutisüsteemidest.
Nende uute meetodite abil hinnatakse teisi elukutseid, näiteks assistente või klienditeenindust, et teavitada ja aidata kasutajaid operatsioonisüsteemide kahtluste või probleemide korral. Ja on tekkimas uusi töökohti, näiteks andmeanalüütikud, kes on tuleviku spetsialistid panganduses ja paljudes muudes sektorites, kuna just nemad aitavad protsesse parandada ning uurivad uusi turge ja valemeid kliendini jõudmiseks. Kuid kui kogu selles pangainfo revolutsioonis on võtmetöö, siis on see finantssektori robotprogrammeerija oma.
Tegelikult on selle loogika mõistmiseks ja süsteemi järk-järgult rakendava, kuid paljudes aspektides veel parandamist vajavate süsteemide automatiseerimiseks vaja suurt hulka programmeerijaid ja finantsanalüütikuid ning selleks on inimese aju alati vajalik taga olema.
