Riigi julgeolekujõudude koosseisu kuuluvate ja piirkondliku politsei vahel on suur palgavahe. Seetõttu on teie töötasu sobitamiseks mugav oma palgaarvestust hoolikalt analüüsida.
Siseministeerium on kohtunud ametiühingute ja politseiühenduste esindajatega. Põhjus: kehtestada töötasu, mis võimaldab kodanikukaitsjatel ja politseiametnikel saada palka, mis võrdub nende kolleegidega Mossos d'Esquadrast ja Ertzainast. Seetõttu on sama töö korral pakkuda võrdset tasu.
Politseiniku palgaarvestuse analüüsimine
Pole kahtlust, et mossos d’esquadra ja ertzainas saavad palgad kõrgemad kui politseinike ja kodanikukaitsjate palgad. Nende erinevuste paremaks mõistmiseks kirjeldame üksikasjalikult, millised on erinevad palgalisandid, kuidas makstakse ületunde ja mis on muidugi keskmine palk. Tuleb märkida, et käsitleme erinevaid palgakontseptsioone bruto eurodes.
Keskmine palk
Alustame palgastruktuuri põhikomponendist: keskmisest palgast. Siin hakatakse erinevusi juba märkama. Selle tõestuseks on see, et riigi politseiametnik saab kuus 1825 eurot bruto, võrreldes 2444 euroga, mille mosso d'esquadra tasku paneb.
Ohtlikkus
Politseitöö on kahtlemata eriti riskantne ja seetõttu saavad julgeolekujõudude liikmed ohtlikkuse eest lisatasusid. Taas kohtasime olulisi erinevusi riikliku politsei ja piirkondliku politsei vahel. Nii nõuab teise kategooria põhiskaalasse raamitud riigipolitseinik ertzaina 1244 euro eest kuus 698,44 eurot. Kui võrrelda seda lisandit mosso d'esquadra lisaga, on erinevus veelgi suurem, arvestades, et Kataloonia autonoomsel politseil on ohtlikkuse eest lisatasu 1525 eurot.
Ületunnitöö ja kohtus osalemine
Mis puutub ületundidesse, siis tavaline on see, et ei riiklik politsei ega kodanikukaitsjad nende eest tasu ei küsi. Selle asemel antakse neile vabad tunnid. Kuid erandkorras eraldatakse nende tundide tasustamiseks esemeid, mis numbreid pannes jätaks kodanikukaitse ja politseiniku erakorralise tunni 10 brutosummale. Vastupidi, Kataloonia ja Baskimaa autonoomne politsei maksab iga erakorralise tunni eest 20 bruto eurot.
Erilist tähelepanu väärivad tunnid, mille julgeolekujõud pühendavad reisimisel ja kohtuprotsessidel osalemisel. Nagu ületundide puhul, saavad politsei ja kodanikukaitsjad hüvitist vabadel tundidel. See on 4 tundi puhkust kohtuprotsessil osalemise eest nende sihtkoha piirkonnas, kui aga kohtuprotsess toimub väljaspool sihtkohta, hüvitatakse neile 8 tundi puhkust. Leiame taas uusi erinevusi, kui võrrelda seda piirkondliku politseiga, kes on kehtestanud rea piiranguid. Mossos d'esquadra saab proovides osalemise eest tasu 20 eurot tunnis, kuna ta on võimeline sooritama maksimaalselt 300 tundi, samal ajal kui Ertzaina esindajad võivad osaleda maksimaalselt kümnel katsel ja neile makstakse selle eest hüvitist vabade tundidega.
Lisatasud
Teine väga oluline aspekt, mida politseitöö tasustamisel arvestada, on erakorralised maksed. Nii lisavad riikliku politsei ja kodanikukaitse puhul nende esindajad oma palgalehele erakorraliste maksetena kaks korda aastas tuhat bruto eurot. Mossos d’esquadra ja ertzainade puhul on nende kaks lisatasu kahekordne tavaline palk.
Sotsiaalkindlustusmaksed
Ärge unustage iga töötaja palgal väga olulist peatükki. Räägime sotsiaalkindlustusmaksetest või politseiametnike sissemaksetest riikliku pensionisüsteemi panustamiseks.
Enne üksikasjadesse laskumist tuleks täpsustada, et riiklikud politseiametnikud tegid oma sissemakseid pensionidesse passiivsete õiguste kaudu, samas kui tervis käis läbi MUFACEi (riigiteenistujate üldine vastastikune fond). See muutus aga 2011. aastal, kui riiklikud politseinikud hakkasid oma pensionide eest sotsiaalkindlustusse maksma.
Noh, politsei ja kodanikukaitse liikmed maksavad umbes 60 bruto eurot kuus, võrreldes 150 kuni 180 bruto euroga kuus ertzainade ja mossos d'esquadra puhul. Suurem sissemakse sotsiaalkindlustusse tähendab tagantjärele suuremat pensioni. Seetõttu saab riigipolitseinik või kodanikukaitsja pensionile jäädes igakuiselt umbes 1300 eurot pensioni. Vastupidi, piirkondlik politsei, arvestades nende suuremaid sissemakseid sotsiaalkindlustusse, läheb pensionile 2000 euro suuruse pensioniga kuus.
Aspektid, mida palga võrdsustamisel arvesse võtta
Oleme juba näinud, millised on palgavahed riigi julgeolekujõudude ja piirkondliku politsei vahel. Palkade ühtlustamise tõhusaks muutmiseks on vaja suuremat eelarvelist eraldist meie riigi julgeolekujõudude ja organite liikmetele. Seega ei peaks politseiametnike ja kodanikukaitsjate palkade tõus jääma lihtsa tõusu, vaid tõeliselt võrdse tasu hulka.
Samuti on vaja arvestada selliste aspektidega nagu erilise tundlikkuse või erilise ohuga sihtkohad, et neil agentidel, kes teevad oma tööd kõige keerulisemates piirkondades, peaks olema parem palk.
Lisaks ohule on alati mugav uurida palka üksikasjalikult positsiooni kaupa, igaühe oma eripäraga. Selles mõttes on oluline ametiühingute ja politseiühenduste olemasolu, sest nad teavad omal nahal, kuidas töötab riigi politseiametniku või kodanikukaitse palgafond.
Lõpuks oleks suureks abiks selgem palgaarvestus mõistetega, mida on lihtsam mõista ja vähem keerukas. Ja see on see, et riigi julgeolekujõududes ja -organites on palgakontseptsioonid väga erinevad.