IRA (Iiri Vabariiklik armee või Iiri vabariiklane armee) on Iiri paramilitaarne rühmitus, mis loodi 1919. aastal. Selle eesmärk on Ühendkuningriigist pärit täiesti iseseisev Iirimaa, mille jaoks nad kasutasid sissitaktikat kasutades relvastatud tegevust.
Selle relvastatud organisatsiooni algus pärineb 1916. aastast, kui toimus Iiri natsionalistide ülestõus.
Ülestõusu ees pöördus Suurbritannia ülestõusu mahasurumiseks armee poole. Hoolimata ülestõusu purustamisest, saavutas Iirimaa rahva seas kaastunnet, kuna konflikt saavutas rahvusvahelise tuntuse.
IRA päritolu
1918. aastal lõpetas Iirimaa natsionalistlik partei Sinn Féin valimised ja lootis IRA kui relvastatud organisatsiooni toetusele. Hiljem, aastatel 1919–1921, langes riik sõtta, IRA läks kokku politsei ja Briti armeega. Selles mõttes kasutas IRA Briti vägedega võitlemiseks sissisõja taktikat.
Lõpuks, 1921. aastal lõppes konflikt Inglise-Iiri lepingu allkirjastamisega Londonis. Nii sai Iirimaa lõunaosast iseseisev riik, samas kui Põhja-Iirimaa jäi Suurbritannia alla.
Iirimaa moodustati vabariigina, mida juhtis Eamon de Valera. See aga ei peatanud IRA nõudeid, mis ei nõustunud jagatud Iirimaaga. Selle tagajärjel jätkas nn Iiri vabariiklaste armee relvastatud tegevuste teostamist Ulsteris. Nüüd, 1939. aastal, peeti IRA-d Iirimaa territooriumil ebaseaduslikuks organisatsiooniks.
Ajutine IRA
Juba 1960ndatel viisid sõjaväerühmad vägivaldselt toime Ulsteri protestantide elanikkonnaga. Nii suurenes pinge katoliiklaste ja protestantide vahel, mis muutis olukorra augustis 1969. püsivaks. Vastuseks lõid kõige radikaalsemad iiri natsionalistid nn ajutise IRA, mis moodustati sotsialistliku ja revolutsioonilise paramilitaarse organisatsioonina. Nende eesmärgid olid selged: ajada britid Põhja-Iirimaalt välja ja võita USA toetus.
Nii algatas IRA verise pommitamiskampaania Põhja-Iirimaal ja Suurbritannias. Belfasti tänavatest said mitmel korral autentsed lahinguväljad ja Ühendkuningriik saatis lõpuks armee.
Suure Reede kokkulepe ja IRA spin-offid
Pärast pikki aastaid kestnud vägivalda Põhja-Iirimaal õnnestus 1998. aastal Sinn Féini iiri rahvuslastel, Põhja-Iiri protestantidel ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsustel jõuda kokkuleppele vägivalla peatamiseks. 1998. aasta aprillis allkirjastatud suure reede leping sisaldas üldjoontes järgmisi tingimusi:
- IRA lahustamine ja selle arsenalide kohaletoimetamine.
- Relvastatud tegevuse ja kõigi sõjaväerühmade lõpp.
- Suurbritannia armee pidi lahkuma Põhja-Iirimaalt.
- Nende vangide vabastamine, kes olid nõus vaherahu tingimusi austama.
- Põhja-Iirimaa erakonnad nõustusid kasutama ainult rahumeelseid ja demokraatlikke võimalusi.
- Põhja-Iirimaa suurem poliitiline ja seadusandlik autonoomia. Unionistid ja natsionalistid jagavad poliitilist ja seadusandlikku võimu.
Ehkki rahvas ratifitseeris Suure Reede kokkuleppe rahvahääletuse teel, olid IRA lõhenenud vastuolus nimetatud lepinguga. Nii panid IRA liikmed rahulolematuks rahulepingutega (nn autentseks IRA-ks) 1998. aasta augustis Omaghis toimunud verise rünnaku.