Panga bilanss koondab panga varad, kohustused ja omakapitali, kusjuures kogu tema vara võrdub kohustuste ja omakapitali summaga.
Nüüd erineb panga saldo ühegi teise ettevõtte saldost, mis pole finantssektorile pühendatud. Ja sellel on isegi omadused, mis eristavad seda teistest finantsüksustest. Nii oleks kindlustusandja puhul, kes vaatamata finantsasutusele ei ole pank.
Panga saldo tõlgendamine
Bilanss on ettevõtte röntgenülesvõte omakapitali tasandil, nähes selle struktuuri ja varade päritolu.
Kui vara on omandatud aktsiakapitali kaudu, ei võeta kohustuste arvelt ühtegi kirjet. Kui aga vara saadakse finantseerimise kaudu, on sellel kohustust arvestuslik mõju.
Sõltuvalt sektorist, kuhu ettevõte kuulub, peaks sellel olema enam-vähem oluline netoväärtus.
Seoses pangandussektoriga tavapärasel viisil vastavalt Basel III, on minimaalne FFPP 8%, mis arvutatakse panga kõrgeima riskiga varade mahu põhjal. Mida rohkem on riskiga varasid, seda suurem on summa, mida tuleb koguda minimaalse FFPP-nõudena. See meede on ette nähtud majanduslike ettenägematute sündmuste korral a šokk täpne nõudmine rahaline.
Panga saldo struktuur
Panga saldo korralduse ja struktuuri paremaks mõistmiseks esitame selle graafiliselt allpool:
Nagu näeme, pole klassikat, põhivara, lühi- ja pikaajalisi kohustusi ega ettevõtte enda sularaha. Selles tasakaalus on järgmised tegurid:
- Aktiivne pits: Need on hoiused, mis igal pangal on praegu keskpangas, Euroopa puhul oleks see Euroopa Keskpank (EKP).
- Kasumlik vara: Need on krediidid, mille finantsasutus on teie kasuks välja andnud. See tähendab raha, mille olete teistele ettevõtetele või inimestele laenanud ja mida nad peavad selle koos intressidega tagastama.
- Kasumlik vara: Sel juhul koosneb see kõigist varadest, millest ei ole võimalik rahalist tulu saada, kuid mis on vajalikud kõnealuse panga nõuetekohaseks toimimiseks. Need on materiaalne ja immateriaalne põhivara, mis ettevõttes esineb.
- Sotsiaalne pealinn: Need on (majandus) üksuse partnerite sissemaksed, olenemata sellest, kas see on selle loomise alguses või kas järgnevate kapitali suurendamise kaudu.
- Kohustuslikud reservatsioonid: Need on need FFPP-d, mida on mainitud eelmises osas lisaks muudele kohustuslikele reservidele.
- Hoiused: Need on finantsinstitutsioonide vahi all olevate inimeste või ettevõtete säästud. Need säästud teenivad seda, et pank saab emiteerida võla enda kasuks või mis on sama, kasumlik vara.
- Võlg: See koosneb finantsinstrumentide, näiteks võlakirjade jms emiteerimisest. See, mida pank teeb, on kohustuste väljaandmine, mis omakorda on investori jaoks vara.
Iga pangajäägi komponendi selgitamise korral on näha, et pank tegutseb vahendajana füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, kes hoiavad kokku ja vajavad finantseerimist.
