Moodne aeg on ajalooline etapp, mis leiab aset 15. – 18. Vastupidiselt keskajale iseloomustavad uusajastu kultuuriline areng, avastused, riikide loomine, maailmamajanduse areng ja mõistuse suurem kaal usu ees.
Seetõttu peetakse uusaja alguspunktiks Bütsantsi impeeriumi lõppu (Konstantinoopoli langus 1453. aastal), samas kui selle laia ajaloolise etapi lõpuks saab alguse Prantsuse revolutsioon 1789. aastal.
Poliitilised ja sotsiaalsed muutused
Seega omandab kodanlus sel ajaloolisel perioodil ühiskonnas üha suurema tähtsuse. Ja see on see, et kodanluse võim kasvas tänu sellele, et ta sai rikkaks tänu oma kasvavale võimule kaubanduse üle. Teiselt poolt loovad riigid oma seadused, mis ei allu enam Kiriku moraalinormidele.
Moodsal ajastul oli ka olulisi avastusi, näiteks saabumine Ameerikasse ja Austraaliasse. Kõik see tõi kaasa Euroopa rahvaste märkimisväärse laienemise, millest lõpuks said lõpuks suurriigid.
Majandus ja kaubandus uusajal
Geograafilised avastused viisid kaubanduse suure laienemiseni, mis arenes kogu maailmas. Nii saavad maailmakaubanduse suurtest keskustest peamised Euroopa ja Aasia linnad. Selles kontekstis muutus orjandus kahjuks väga tulusaks ettevõtteks. Koos orjandusega levis ka teatud kaupade salakaubavedu. Igal juhul oli kaubanduse kasv suur stiimul tolleaegsete peajõudude majandusele.
Majandusliku mõtte osas sündis merkantilism, mis väitis, et rahva rikkus põhineb väärismetallide kuhjumisel. Juba uusaja lõppjärgus, kodanluse omandades sotsiaalse võimu ja esimese tööstusrevolutsiooniga, jõuaks kapitalism lõpuks esile.
Moodne aeg on avastuste, suurte navigeerijate ajastu. Siit leiame kuulsate meremeeste nimed nagu Christopher Columbus, James Cook, Magellan ja Juan Sebastián-Elcano. Tänu neile meremeestele ja mereuuringutele avastati maailma kõige kaugemad nurgad.
Kuid peale geograafilise uurimise olid need esimesed reisid Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania kõige kaugematesse paikadesse tulevase kolonialismi alguseks. Nii moodustasid teiste seas Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa suured koloniaalimpeeriumid, mis tõid endaga kaasa suure kultuurilise ja majandusliku vahetuse.
Mõte ja usk tänapäeva ajastul
Moodne aeg tõi endaga kaasa olulisi muutusi filosoofias ning seetõttu ka inimese ja religiooni mõistmises. Nii tekkisid uued religioossed liikumised, näiteks protestantism. Siin paistab silma Martin Luther, kes katoliku kiriku rikkuse ja korruptsiooniga rahulolematuna võttis ette protestantliku reformi. Katoliku kiriku vastus ustavaid võitnud protestantismile oli vastureformatsioon. Samal ajal tehti uues maailmas olulist tööd katoliku usu evangeliseerimisel.
Renessanss tõi aga kaasa uue mõtte mõistmise. Kui keskajal oli Jumalal keskne roll, siis renessansiajas antakse inimesele palju suurem roll, samas kui klassikaline tsivilisatsioonide kultuur nagu Kreeka ja Rooma päästetakse ja mõistus saab usule pinnase. Ka trükipressi leiutamine sakslase Johannes Gutenbergi poolt oli kultuuri levitamisel määrav. Kõik see tõi kunsti ja teaduse enam kui märkimisväärse tõuke, eriti inkvisitsioonist vabades riikides.
