Sundimine on karistuse või noomituse määramine vägivalla või selle võimaliku kasutamise kaudu, et piirata teatud käitumist ja eeldada teisi vastavalt vajadusele.
Sunnitus seisneb teatud käitumise ähvardamise või karistamise kaudu selles, et isik või rühm, kelle vastu seda rakendatakse, järgib juhiseid, mida sundi rakendav isik soovib.
Riiklik sund
Sundimine on igas riigis asendamatu tegur. Autoritaarseid ja totalitaarseid süsteeme, ka hübriidrežiime, toetab suuresti see. Vabadused ja õigused on nii piiratud, et kõigi kodanike kontrollimiseks on vaja palju jõudu ja vägivalda kasutada.
Nüüd ei põhine need režiimid mitte ainult sunnil, vaid ka demokraatlikud, ehkki vähemal määral. Seaduse austamise tagamiseks ning kooseksisteerimise ja institutsioonide korrektse toimimise tagamiseks on vaja kasutada sundi. Halva käitumise eest karistatakse ja mõnikord premeeritakse õiget käitumist.
Tegelikult määratleb Max Weber, üks sotsioloogia isadest, riiki kui „seda inimkooslust, kes territooriumil nõuab endale seadusliku füüsilise vägivalla monopoli“. See tähendab, et riik on oma territooriumil ainus, kellel on õigus oma eesmärkide saavutamiseks kasutada jõudu ja sundi. Peamiselt politsei ja muude asutuste kaudu.
Sund ja avalik poliitika
Avalik poliitika nende rakendamiseks ja arendamiseks nõuab ressursse. Noh, üks neist on sundimine ja jõu seaduslik kasutamine. Poliitika edukaks toimimiseks on vaja selliseid jõude nagu politsei, et kontrollida selle protsessi ja tulemuslikkust ning vajadusel kasutada jõudu.
Näited sunnist
Kui ohvitser trahvib sõidukit kiiruse ületamise eest, kasutab ta õnnetuste vältimiseks seaduslikku sundi. Lubatud kiiruse ületamise eest lubatud kiirusel liikumise eest karistatakse, st teise käitumise eest.
Kui kohtunik määrab kriminaalvangistuse, näiteks mõrvari, kasutatakse seaduslikku sundi, et takistada selle isiku avalikku ohtu olemist. Kuritegude eest karistatakse ja taotletakse ümbersuunamist vabaduse võtmisega.
Lõpuks, kui ÜRO kuulutab välja sanktsioonid või võimalikud blokaadid riigi vastu, kes rikub inimõigusi või kasutab ebaseaduslikku jõudu, näiteks riigi põhjendamatu sissetung. Sunnil kasutatakse sundivat riiki loobuma sellest käitumisest ja võtma vastu ÜRO soovitatud käitumine.