Rahvakapitalism on mõttevool, mis pakub välja, et majandusressursid jäävad peamiselt erasektori võimusesse.
Teisisõnu soovitab populaarne kapitalism vähendada riigi suurust nii palju kui võimalik, andes omakorda kodanikele suurema vabaduse.
Selle teooria kohaselt luuakse edusamme, kui inimesed saavad oma vara käsutada ja äri teha ilma valitsuse takistusteta. Seda nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Samal ajal kipuks ühiskond olema vähem ebavõrdne. Teisisõnu on oodata sotsiaalsete klasside vaheliste erinevuste vähenemist.
Rahvakapitalismi sambad
Populaarse kapitalismi alustalad on peamiselt järgmised:
- Vabaturg: Selle põhimõtte kohaselt määravad pakkumine ja nõudlus kaupade ja teenuste hinnad. Teisisõnu, riik ei sekku. Nii saavutatakse liberaalsete majandusteadlaste hinnangul alati ressursside kõige tõhusam jaotamine.
- Eravaldus: Füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus on oma vara omada ja hallata. Valitsuse garanteerimisel soodustatakse investeeringuid ja äritegevust.
- Individuaalne vabadus: Kapitalism peab iga inimest suutma ise otsuseid langetada. Ainult nii saavutate suurema heaolu. See on vastupidine kollektiivsusele, mille pakkus välja keskne planeerimine, kus riik otsustab üksikisiku eest.
Argumendid populaarse kapitalismi kasuks
Kõige sagedasemad argumendid populaarse kapitalismi kasuks on kolm:
- Dispersiooniteooria: Populaarse kapitalismi kaitsjate sõnul õnnestub üha enam inimesi omandada aktsiaid. Seega saavad nad ühe või mitme ettevõtte väikese osa omanikuks. Kui see jätkub, täheldatakse kapitali järkjärgulist demokratiseerimist. See tähendab, et võim kipuks olema mõnes käes vähem koondunud. Vastupidiselt juhtub sotsialismis, kus kõike kontrollib valitsus.
- Juhtide revolutsioon: Suurettevõtete omanikud delegeerivad oma ettevõtte juhtimise tavaliselt direktorite nõukogule. Selle koosseisu kuuluvad spetsialistid saavad kõrget palka ja teoreetiliselt on neid teenitud nende teenete ja võimete tõttu. Seda sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust päritolutasemest.
- Majanduslik ja sotsiaalne areng: Alates 20. sajandi teisest poolest on arengumäärad kogu maailmas paranenud. Populaarse kapitalismi teoreetikute sõnul on selle põhjuseks majandusliku liberaalsusest tulenev sissetulekute tõus.
Populaarne kapitalism praktikas
Populaarne kapitalism on erastamispoliitikat praktikas õigustanud. See juhtus näiteks Tšiilis 1970. aastatel. Sel ajal rakendati Chicago kooli ideedel põhinevaid majanduse liberaliseerimise meetmeid.
Samuti kaitses Ühendkuningriigi endine peaminister Margaret Thatcher kaheksakümnendatel aastatel oma ametiajal riigi vähendamist. "Rahvakapitalism pole midagi muud kui ristisõda enamuse võimestamiseks rahva majanduselus," ütles juht ühes oma kõnes.
Selles mõttes iseloomustas Thatcheri valitsust vee, energia ja telekommunikatsiooni erastamine. Lisaks müüdi selliseid riiklikke ettevõtteid nagu British Airports Authority ja British Airways.
Thatcheri valitsuse teine sümboolne meede oli sotsiaalelamute erastamine. Nii anti miljonitele peredele võimalus osta riigilt renditud maju.
Kapitalismi päritolu