Sotsiaalne kulu ehk sotsiaalne kulu on ettevõtte või riigi poolt kauba tootmiseks kasutatud ressursside alternatiivkulu ning selle kauba tootmiseks ühiskonnale tekkinud väliskulude summa.
Sotsiaalsed kulud viitavad seega kuludele, millega ühiskond peab tegutsevate ettevõtete jaoks kokku puutuma.
Arvestades ratsionaalse valiku teooriat, eeldatakse, et üksikisikud võtavad otsuse langetamisel arvesse ainult neid kulusid, mida nad kannavad. Nii ei võeta arvesse kulusid, mida see valik ühiskonnas võib tekitada. Need tuletatud kulud on nn sotsiaalkulud.
Sotsiaalne kulu ei pea alati vastama erasummale. Reostus on sotsiaalne kulu, mis erineb erasummast.
Mõiste on makromajanduses laialt kasutatav mõiste.
Kuidas toodetakse sotsiaalkulusid?
Sotsiaalsed kulud tekivad majandustegevuse kaudu. Selles mõttes tekib see siis, kui majandustegevuse arendamisel on mõju ühiskonnale. Mõjud, mida nimetatakse “välismõjudeks”. Seetõttu võib majandustegevusel olla positiivne või negatiivne välismõju.
Negatiivse välismõju korral on sotsiaalkulud suuremad kui erakulud. Sel viisil, kui majandustegevus tekitab reostust, võivad nimetatud reostuse kulud ühiskonnale olla suuremad kui erakulud, mida kannab ärimees, kes oma ekspluateerimisega maad reostab.
Teisest küljest, kui viidata positiivsele välismõjule, nagu see juhtub hariduses, räägime nii kõrgematest erasummadest kui ka parematest ja madalamatest sotsiaalsetest kuludest. Sel juhul räägime sotsiaaltoetustest.
Positiivse välise mõju ilmnemisel võime öelda, et mõnikord on sotsiaalne hüvitis suurem kui erahüvitis.
Sotsiaalkulude tüübid
Sotsiaalkulusid saab mõõta kahel viisil. Selles mõttes räägime ühelt poolt majanduslikust mõõtmisest. Mõõtmine, mille eesmärk on rahaliselt arvutada antud toodangu sotsiaalne maksumus. Samamoodi on meil ka majanduspoliitikas mõõde. See on subjektiivsem mõõtmine.
Seega räägime järgmistest sotsiaalkulude tüüpidest:
- Sotsiaalsed kulud majandusliku hindamise seisukohalt: See saadakse kasutatud ressursside korrutamisel nende vastavate sotsiaalhindadega; või mida nimetatakse varihindadeks.
- Sotsiaalsed kulud majanduspoliitika seisukohalt: See on subjektiivsem mõõtmine. See viitab heaolu kasvule, mis tekib ühiskonnas meetme vastuvõtmisel, mitte alternatiivile.
Seega võime öelda, et räägime samast sotsiaalsest maksumusest, kuid kahest erinevast mõõtmest.
Näide sotsiaalkuludest
Kui inimene ostab auto, oleksid nimetatud auto sotsiaalsed kulud nii gaasid, mida ta välismaal eraldab, kui ka nende gaaside mõju elanikkonna tervisele. Me nimetame seda sotsiaalseks kuluks, kuna sellel on ühiskonnale kaudne tulevikukulu. Sel juhul räägime negatiivsest välismõjust, seega on sotsiaalkulud suuremad.
Teine sotsiaalne kulu võib olla hariduse oma. Haridus toob riigile kaasa erakulud, elanikkonnale aga loendamatud sotsiaalkulud (sotsiaaltoetused). Sel juhul räägime positiivsest välisküljest, seega on erakulu suurem kui sotsiaalne.
Võime tuua ka näite tootlikust tegevusest, mille käigus õli toodetakse. Seega oleks riigi sotsiaalne kulu nii muude kaupade kogus, mille tootmine lakkab nafta tootmiseks ressursside kasutamise tõttu, kui ka selle tegevuse põhjustatud reostus.
Kulude ja tulude analüüs
