Biomass on taimse või loomse päritoluga orgaaniline aine, mida saab kasutada energiaallikana.
Biomass on üks taastuvenergia liikidest, kuna on võimalik, et selle allikat saab looduslikult või kunstlikult täiendada või taastada.
Võtame näiteks maisikultuurid etanooli tootmiseks. Neid istandusi saab järgmisel saagikoristusel uuesti kasutada.
Teine meeles pidada on see, et kui viidata orgaanilisele ainele, ei tähenda see, et see oleks eranditult elus aine. Näiteks ei ole teatud puuviljade kestad, mida saab kasutada kütuse tootmiseks, elusorganismid, vaid on orgaanilised.
Tuleb märkida, et biomassi kasutamine ei taga nullmõju keskkonnale, kuna see sõltub selle töötlemisel kasutatud meetodist ja hilisemast energiaks muundamisest.
Biomassi saab kasutada soojusenergia, biogaasi (elektri või soojuse tootmiseks) või biokütuste tootmiseks. Viimaste hulgas, mida saab kasutada transpordivahendite käitamiseks, on meil bioetanool (mis on bensiini asendaja) ja biodiisel (mis asendab diislikütust).
Biomassi tüübid
Biomassi tüüpe on sisuliselt kolm:
- Looduslik: See toimub ilma inimese sekkumiseta. Näitena võib tuua puidu, mida saab metsa puudelt langevatelt okstelt.
- Jääk: See tuleb jäätmetest, mis tekivad mõne tegevuse või tööstusharu protsesside käigus. Neid võib omakorda liigitada kahte tüüpi:
- Kuiv: Kohvikoored, saepuru (puidust tolm), varte ja lehtede jäänused jne.
- Niiske: Biolagunevad heited, mis tekivad tööstus- või asulareovee, kariloomade sõnniku jms tõttu.
- Energiakultuurid: Need on põllukultuurid, mis on ette nähtud üksnes biokütuse tootmiseks. Näiteks bioetanooli tootmiseks kasutatakse teravilja (näiteks nisu või mais) või peeti, biodiisli tootmiseks aga ka õliseemneid (näiteks õlipalm).
Meetodid biomassi muundamiseks energiaks
Biomassi energiaks muundamise meetodid on järgmised:
- Termokeemilised meetodid: Need on tehnikad, mis kasutavad soojust biomassi muundamiseks energiaks. Torkavad silma järgmised:
- Põlemine: Viitab biomassi põletamisele kõrgel temperatuuril.
- Pürolüüs: Biomassi keemiline lagunemine hapniku puudumisel.
- Gaasistamine: Kui biomass muundatakse põlevgaasiks. Selleks võib kasutada gaasistavat ainet, mis võib olla õhk, veeaur, hapnik või nende segu.
- Põlemine: See koosneb söe põletamisest biomassiga, nii et seda viimast elementi on vaja vähem. Nii püütakse vähendada reostust.
- Biokeemilised meetodid: Biokeemilised meetodid on need, mis kasutavad ära biomassi muundavate mikroorganismide toimet. Torkavad silma järgmised:
- Alkohoolne kääritamine: See on protsess, mille pärmid ja bakterid viivad läbi hapniku puudumisel. See on tehnika, mida kasutatakse näiteks alkohoolsete jookide tootmisel.
- Metaankäärimine: See on orgaanilise aine lagunemine biogaasi tootmiseks.