Auditiprotsess on tehnikate ja tavade kogum, mis viiakse läbi ühiselt ettevõtte või organisatsiooni tugevuste ja nõrkuste hindamisel ja põhjalikul mõõtmisel.
Auditiprotsessi läbiviimisega on ettevõtetel ja asutustel võimalik saada vastuseid oma iseärasuste ja nende tegevuste parandamiseks.
Teatud metoodika abil uurib ja kontrollib audiitor põhipunkte vastavalt nende töö iseloomule. Võimalik on läbi viia auditeid, mis keskenduvad muu hulgas erinevatele aspektidele, näiteks raamatupidamisele või juhtimisele.
Kõik seda tüüpi protsessid, olenemata nimetatud algatusest, peavad jagama järgmisi etappe.
See tähendab, et on olemas ühised uuringuelemendid, mis moodustavad auditi põhiskeemi.
Teisalt on ettevõtluses ja majandusteoorias suurepärane hindamiskriteeriumide allikas. Samamoodi on teatud osa auditeerimispraktikast koondatud rahvusvahelistesse viitestandarditesse ja neid kohaldatakse iga territooriumi järelevalveasutuste suhtes.
Auditi protsess
Igasugune auditeerimisele pühendatud metoodika põhineb organisatsiooni põhjaliku vaatluse läbiviimise põhiideel. Siiski uurib ta ka oma tegevust teatud ajaperioodil ja järelduste väljendamist protsessi lõpus auditi aruandes.
Nende sammude saavutamiseks kehtestab kutseline audiitor oma esialgsete vaatlusmehhanismide rakendamiseks rea konkreetseid etappe. Kui see on lõpule jõudnud, algab see saadud tulemuste tõlgendamise tööga ja lõpuks järgnevate järelduste ettevalmistamisega.
Auditiprotsessi komponendid
Auditi käigus jagatakse enamikul juhtudel rida standardiseeritud toiminguid, mis on kokku võetud järgmistes punktides:
- Eelnev planeerimine: See ulatub auditeeritavatest varasematest kohtumistest organisatsiooni juhtimisprofessionaalidega kuni selle kohta uuringute ja inventuuride hankimiseni. Näiteks logistilised vahendid, eelnev SWOT-analüüs, teadmised sektorist, kus see tegutseb. Samal ajal kehtestatakse kalender, mis määrab kindlaks auditi ja iga etapi tähtajad.
- Uurimis- ja vaatlusülesannete täitmine: Pideva suhtlemise ja auditeeritava üksusega koostöö õhkkonnas kontrollib audiitor dokumentatsiooni, tootmissuhteid ja ettevõtte või asutuse arengut tavapärase tegevuse raames.
- Saadud andmete kontrollimine ja kontrastsus: Kutseline audiitor peab kohandama jälgitavat tegevust reguleeriva raamistikuga, milles organisatsioon asub. Kui on vastuolulisi punkte, peate need märkima ja ametlikult pakkuma lahendusi nende kadumiseks ning tagama seadustele vastava nõuetekohase toimimise.
- Järelduste ja meetmete avaldamine auditi aruande abil: Lisaks organisatsiooni toimimise õigusliku kehtivuse andmisele peab lõpparuanne tõstma esile positiivseid ja negatiivseid külgi. See teave peab olema ettevõttele kasulik ja kehtiv kolmandate isikute vastu.
Tavaliselt lisatakse kirjeldatud etappidele lühike ajavahemik, mille käigus tuleb protsessi käigus tehtud järeldused nõuetekohaselt edastada.
Selles mõttes räägiksime tagajärgedest avalikele hindajatele ja isegi ettevõtte omanikele, nagu aktsionäride koosolekute puhul.