Finantskasumlikkus on omavahenditest ja tehtud investeeringutest saadav majanduslik kasu.
Rahalist tasuvust tuntakse ka kapitali tasuvuse nimetuse või selle ingliskeelse nomenklatuuri ROE (Return on Equity) järgi, mis seob teatud investeerimistoimingu käigus saadud puhaskasumi selle saamiseks vajalike ressurssidega.
Seda võib vaadelda kui mõõdikut kasutatud ressursside pealt saadud kasumi väärtustamiseks ja see esitatakse tavaliselt protsentides. Ehkki rahalist tasuvust kasutatakse tavaliselt koos turuandmetega ja ROE koos raamatupidamisandmetega kasutatakse sageli sünonüümidena.
ROE arvutamine
ROE-ga mõõdetud rahaline tasuvus arvutatakse ettevõtte puhaskasumi jagamisel omakapitaliga. Kasumit perioodi lõpus ja omavahendeid perioodi alguses (või eelmise perioodi lõpus) kasutatakse seetõttu, et tahame teada perioodi alguses investeeritud ressursside tasuvust:
Tavaliselt kasutatakse puhaskasumit, see tähendab kasumit pärast makse, kuigi rahalise kasumlikkuse tulemus võib olla bruto või puhas, sõltuvalt sellest, kas arvestame kasumit enne või pärast makse, intresse ja muid kulusid. Selleks võime kasutada mis tahes kirjet kasumiaruandes. ROE jaoks on kõige tavalisem siiski puhaskasumi kasutamine.
Rahalise tasuvuse ja majandusliku tasuvuse erinevus
Majanduslik kasumlikkus (RE) erineb rahalisest tasuvusest (RF), kuna majanduslik tasuvus kasutab kõiki selle tasuvuse loomiseks kasutatud varasid, samas kui finantsiline tasuvus kasutab ainult omavahendeid. See tähendab, et RF ei võta arvesse selle kasumlikkuse loomiseks kasutatud võlga, seega on sellel finantsvõimenduse mõju.
Seega saame järgmise valemi abil luua seose mõlema tootluse vahel, määrata reaalse finantstootluse ja omandada ettekujutused, kui finantsvõimendus on ettevõtte jaoks positiivne või negatiivne:
RF = RE (RE + k (1-t)) x D / RP
RF: rahaline tasuvus.
RE: majanduslik tasuvus.
K: võla maksumus (intress)
t: maksud
t: finantsvõimendus
D: ettevõtte kogu võlg või vastutus
RP: omavahendid
Kui RE on suurem kui võlakulu (k), on finantsvõimendus positiivne ja RF suurem kui RF, kui selle asemel on võlakulu suurem kui RE, siis on negatiivne võimendusefekt ja RF on väiksem kui RE.
Lisaks, mida suurem on võlg (D), mida kasutatakse investeeringu finantseerimiseks, seda suurem on finantsvõimendus ja seetõttu on suurem ka RF võrreldes RE-ga, seda väiksem on rahaline tasuvus, kuid kasumlikkus võib olla suurem finantsvõimenduse tõttu. Kui ettevõte ei kasuta võlga, on RE võrdne RF-ga.
ROE Duponti analüüs
Finantsanalüüsis on ROE jagunemine Duponti valemi järgi asjakohane kasumlikkuse ja kasumi uuringute läbiviimisel, kuna see seob peamised finantsnäitajad, nagu vara kasutamine, tegelik kasumlikkus ja finantsvõimendus, saades seega andmeid andmete teadmiseks nende tõhususest ning tugevustest ja nõrkustest otsuste tegemisel.
Duponti analüüsi saab jagada mitmel viisil, kõige levinum on jagamine kolmeks teguriks; kasumlikkus, varade käive ja finantsvõimendus:
ROE = marginaal x käive x finantsvõimendus
Näide rahalisest tasuvusest
Kui arvestada 1000-eurose investeeringuga, mis on toonud meile 250-eurose kasumi, on brutotootlus 25% (250/1000).
Kui sellest hüvitisest lahutatakse 22% maksudest, saaksime puhaskasumi 195 eurot ja rahalise tasuvuse 19,5% (195/1000).
Näiteks ettevõttes, mille struktuur koosneb:
- 500 000 euro suurune vara
- Netoväärtus 200 000 eurot
- 300 000 euro suurune kohustus
Ja selle brutokasum enne maksude tasumist on 40 000 eurot (30 000 eurot puhaskasumit)
- Majanduslik kasumlikkus (kasum / vara = 40 000/500 000) on olnud 8% (6% neto).
- Rahaline kogutulu on olnud pärit 20% (omavahendite vaheline kasu = 40 000/200 000)
- Puhas finantstootlus 15% (30.000/200.000)