Võlausaldaja ja võlgniku erinevus
Võlausaldaja ja võlgniku erinevus seisneb selles, et esimene on see, kellel on tagasinõutav laen, teine aga maksekohustuse. Need on rahastamistoimingu kaks osa.
Teisisõnu on võlausaldaja see, kellel on õigus võlg sisse nõuda teiselt agendilt, keda nimetatakse võlgnikuks. Seda arvestades eelnevalt kokkulepitud maksekuupäeva.
Kui võlgnik ei täida oma kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult hüvitisena isegi reaalset vara (näiteks maja või auto).
Samuti võib võlausaldaja pöörduda isegi kohtusüsteemi poole, et taotleda eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmist. See nõuab aga tervet rida halduskulusid ja juriidilist nõustamist.
Võlausaldaja ja võlgniku erinevus
Võlausaldaja ja võlgniku eristamiseks vaatame näiteks panga antud hüpoteeklaenu juhtumit.
Seega võlausaldaja Finantseerimise on heaks kiitnud finantsüksus.
Teiselt poolt võlgnik Kodu omandamiseks on laenu saanud inimene. Seda, et pääseda võlgaperioodile, mis on pikem kui kahekümne aasta.
Tuleb märkida, et sel juhul töötab võlgniku ostetud vara toimingu tagatisena. Seetõttu võib võlausaldaja kohustuste täitmata jätmise korral omandada vara selle täitmiseks (müümiseks) ja antud laenu tagasi saamiseks.
Võlgniku ja võlausaldaja seaduslikkus
Tuleb märkida, et mõnikord ei tagata rahastamist füüsilise lepinguga. Näiteks kui tegemist on laenuga sugulaste või inimeste vahel, kes üksteist väga usaldavad.
Selles olukorras on võlg võlausaldaja poolt täitmisele pööratav, kuid juriidiliselt seda ei ole. See tähendab, et makseviivituse või viivituse korral ei saaks laenuandja vaevalt pöörduda kohtusüsteemi poole. Kui otsustate hagi esitada, peate esitama mõned tõendid või tunnistused selle kohta, et võlgniku kohustus on olemas, mis on keeruline.
