Süsteemi vasted rahaagregaadid neid kasutatakse sageli majanduse toimimise analüüsimiseks. Rahaloomeasutuste konsolideeritud bilansi kaudu saab neid punkte arvutada, mis võib anda meile majandusliku ennustuse jaoks väga väärtuslikku teavet.
Miks ma tahaksin teada nende kolleegide väärtust?
Vastus on väga lihtne, need annavad meile palju teavet selle kohta, kuidas raha liigub majandusagentidele, riigi olukorrast või peredele ja ettevõtetele antava krediidi arengust.
See viimane kontseptsioon on olnud pärast kriisi algust üks enim mõjutatud. EKP on teinud majandusele likviidsussüstide abil kättesaadavaks tohutuid rahasummasid, mida pole kodanikele ega ettevõtetele edasi antud.
Miks see likviidsus ei jõudnud ettevõtetesse ega peredesse?
Nendel kriisiaastatel on pidev Pikaajalised finantseerimistehingud (TLTRO) kasutasid pangad investeerimiseks ja vahendite kasutamiseks riigivõlakirjade ostmiseks kõrge tootlusega ja see rahastamine ei jõudnud ettevõtete, reaalmajanduse kätte. Tegelikult on pangakassad seda tehes palju raha teeninud.
Selle olukorra leevendamiseks on EKP juba alates 2014. aasta juulist sidunud need finantstehingud krediidi andmisega, ehkki, nagu me oleme suutnud täheldada, ei ole neil olnud piisavat kattemäära, st neil on olnud väga madal nõudlus nende pankadele kättesaadavaks tehtud 400 000 miljoni euro suhtes (praktiliselt pooled).
Euroala rahastamine on palju rohkem seotud pankade finantseerimisega kui USA, kus enamik ettevõtteid valib pankade asemel pigem võlgade väljaandmise turgudel. Sel põhjusel ei pruugi Ameerika stiilis kvantitatiivne leevendamine (QE) olla Euroopa jaoks parim valik, kuna see ujutab turge likviidsusega, kuid ei pruugi stimuleerida panku krediiti andma, täpsemalt Hispaanias. Kuigi on tõsi, et valitsuste ja loodetavasti ka ettevõtete poolt toimub intressikõver (Flatenning) tasaseks. Nii saavad nad finantseerida odavamalt.
Tahtsime oma analüüsi kaasata nende kahe näitaja (M3 ja Credit) käitumise. Nagu graafikult näha, on krediit Lehman Brothersi krahhi järel tohutult langenud ja EKP katsed langust peatada on olukorra vähemalt stabiliseerinud.
Analüüsides juhtunut agregaat M3, peame välja tooma kaks selle ajahorisondi võtmemomenti.
- M3 kasv aastatel 2001–2007 tänu turvalisuse ja likviidsuse otsimisele. Tehnoloogiakriiside ajal oli aktsiaturgudel suur ebakindluse tunne, seetõttu toimus kapitali liikumine turvaliste ja lühiajaliste varade suunas.
- Negatiivse varieerumise perioodi pärast 2007. aastat on majanduskriis. Tänapäeval väga järsu tootluskõvera tõttu (suur erinevus lühikese ja pikaajalise kasumlikkuse vahel) püüti otsida positsioone pikaajalistes varades, unustades rahaturgude lühiajalised turvasüsteemi väärtused ja seega see järsk langus.
