Mis on Argentinaga juhtunud? Mis on olnud põhjused, mis on viinud riigi majanduse ja rahanduse kokkuvarisemise äärele? Ja lõpuks, millise plaani on Macri välja pakkunud riigis toimunu lahendamiseks?
Kogu planeet on olnud tunnistajaks viimastel kuudel Argentinas toimunule. Argentina majandus polnud aastaid olnud globaalse majanduse tähelepanu keskpunktis. Nüüd, pärast viimaseid sündmusi, ei keskendunud nad mitte ainult peamiste organisatsioonide ja valitsuste fookusele, vaid asetasid selle nii rahaliselt kui ka majanduslikult kokkuvarisemise äärele. Suurenev inflatsioon ja sellest tulenev valuuta devalveerimine panid majanduse köitele, mis palus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) sekkumist selle ülalpidamiseks.
Uue presidendi Mauricio Macri saabudes sattus Argentina üsna keerulisse majanduskeskkonda. Kompleksi mõiste kasutamine ei ole tingitud sellest, et majandus oli nukker. Pigem oli mitu olukorda, mis koos panid riigi majanduse finants- ja majanduskrahhi äärele. See ajendas valitsust taotlema Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) rahalist toetust, et halvata tema kannatanud vertigiinne varing. Mis selle juhtumiseks juhtus?
Liiga ulatuslik poliitika
Nagu oleme varem kommenteerinud, saabus uus president kavatsusega asendada eelmise valitsuse majandusmudel. Macri jaoks oli valitud mudel vale mudel. Mudel, mis põhineb avaliku sektori kulutuste ületamisel ja mis ainult suurendas riigi ees seisvaid riske. Sel põhjusel kuulutas Argentina president välja uue mudeli, mis põhineb peamiselt kulutuste vähendamisel ning sisaldab inflatsiooni tõusu ja ümberkorrigeerimist, mis parandaks riigi eelarvepuudujääki ja ähvardaks investorite kapitali väljavoolu.
Pole lihtne kindlaks teha, mis olid tegelikud põhjused, mis viisid Argentina-suguse majanduse mõõdukalt normaliseeritud majandusest hävimisprotsessis olevaks majanduseks.
- Liigne eelarvepuudujääk: Üleminekul eesistumisperioodil oli uue valitsuse eelarvepuudujääk investorite nõudmisest väga kaugel.
- Vabalangemise vahetuskurss: Täiesti väljamõeldud vahetuskurss, kuna seda oli nii kontrollitud, et seda hakati kunstlikult toetama ja see halvendas riigi ettevõtete olukorda.
- Konkurentsivõime puudumine: Samamoodi viivitati riigi konkurentsivõimega ja see kaalus tema positsiooni edetabelis.
Sellele lisandus Argentina inflatsiooni probleem, mis Macri valitsuse pingutustest hoolimata pole suutnud kahekohalisest numbrist madalamale langeda. Fakt, mis viib riigi kõrgeima inflatsioonitasemega riikide hulka ja mis viis riigi püstitatud eesmärgist eemale.
Inflatsiooni küsimus on oluline punkt, mida meeles pidada. See küsimus oli uue eesistumise üks peamisi eesmärke. Mis tegi ettepaneku vähendada inflatsiooni, mis ei ole siiani rahuldavalt vähenenud. See tähendab, et seda on vähendatud, kuid mitte piisavalt, et tekitada investorite usaldust.
Macri alternatiivne plaan
Eelkäijate poliitika vähese edu tõttu tegi Argentina valitsus mitu otsust. Eriti ideega takistada Argentinat majanduse kokkuvarisemise all:
- Vähendage riiklikke kulutusi: Noh, riik kulutas jätkuvalt rohkem kui sissetulek.
- Intressimäära tõus: Intressimäärade tõus üle 40%, püüdes intressimäärade tõusu inflatsiooni vähendamiseks.
- Finantside liberaliseerimine: Lõpuks finantslibereerimine, mis võimaldaks kodanikel vahetada peesot välisvaluuta vastu. Meede, mis viis investorite usaldamatuse tõttu muide rahvusvaluuta jahutava languseni.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et uus majanduskriis, mida riik läbi elas, ei olnud tingitud konkreetsest probleemist, vaid tulenes pigem sündmuste ja murettekitavate näitajate ristteest kui ka valitsuse üleminekust. Sellest tulenevalt riigi kohaldatud makromajanduslikus mudelis, mis põhines peamiselt riiklike kulutuste vähendamisel. On ütlematagi selge, et see mudel on viimase 57 aasta jooksul avaliku sektori eelarvepuudujääki näidanud 53.
Teisest küljest ohustasid ettevõtluskoe sissetulekut jätkuvalt Argentina peeso ohjeldamine ja vahetuskursi ratsionaalsuse puudumine. Viimaseks jätkas riigi tõusev inflatsioon valitsuse erapooletu tegutsemise tingimustes kasvutendentsi.
Macri jaoks peaks tema valitsus olema valitsus, kes selle muutuse Argentinas põhjustas ja teiselt poolt lõpetas need liialdused, mis, nagu Macri ise kommenteeris, panid riigile ja selle kodanikele hüpoteegi. Probleemiks oli siiski rakendamise ülemäärane järkjärgulisus ning selle vähene ja ebaoluline mõju rahvamajandusele. Seetõttu, nagu IMF osutas, vajas riik ja tema majandus tegelikult šokistrateegiat, mis rakendaks vajalikke meetmeid riigile suurema kasvu tagamiseks.
IMFi sekkumine
Seistes silmitsi probleemidega, mille see vallandas, pidi Rahvusvaheline Valuutafond üle võtma riigis sekkumise, seades suurema majanduskasvu saavutamiseks juhised. Argentina majandusest on siiski veel vara rääkida, nagu näitavad ajaloolised andmed, on tal majandusmudelis sisemised probleemid, mis suurendavad riigi jaoks uusi majanduslangusi. Lisaks peame sellele lisama globaalse ebakindluse, mis ei suurenda kasvu ka maailmamajanduse jaoks.
Lõpuks, viidates Rahvusvahelise Valuutafondi avaldustele, on Argentina olukord enne IMFi sekkumist suunatud järgmise aasta majanduskasvu tagamiseks, mille prognoos oli 0%. Selleks on Christine Lagarde'i juhitav organ rakendanud vähem järkjärgulist strateegiat kui see, mille pakkus välja Macri. Sellel strateegial on siiski samad kavatsused nagu presidendil. See tähendab, et nende eelkäijate arvukate liialduste vähendamine.