Ladina-Ameerika on üks maailma piirkondi, kus teadus- ja arendustegevusse investeeritakse vähem. LATAMis tervikuna investeeritakse keskmiselt 0,75% SKPst. Välja arvatud Brasiilia, ei jõua ükski riik 1% -ni. Teadus- ja arendustegevusele kulutamine on üks edasimineku ja jätkusuutliku kasvu võtmeid ning Ladina-Ameerika piirkonnas on see endiselt ebapiisav. Tegelikult on see OECDsse astumise üks nõue ja need tärkava majandusega riigid ei suuda seda täita.
Teadus- ja arendustegevuse kulutusi hinnatakse, võttes arvesse kahte põhiaspekti:
- Materiaalne investeering: Otseinvesteeringud projektidesse, maksusoodustused või patentide arv.
- Inimkapitali: Kulutused kõrgharidusele, teadlaste arv ning usalduse, koostöö, õppimise ja loovuse õhkkonna loomine teadmistepõhise majanduse arendamiseks.
Nende elementide järgi näeme, kuidas kogu maailmas on LATAMi piirkond tunduvalt allpool innovatsiooni juhtivaid majandusi nagu Iisrael või Korea, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse 4% SKPst või OECD keskmisele, mis on 2,8%. Maailma edetabelis on Ladina-Ameerikas kõige rohkem teadus- ja arendustegevusse investeeriv Brasiilia - 1,2% SKP-st - positsioonil 64. Samamoodi leiame viimaste andmetega riikide hulgas Peruu positsiooni 71.
Teadus- ja arendustegevuse kulud Ladina-Ameerika riikide lõikes
Mehhiko on üks riikidest, kes teeb kõige rohkem jõupingutusi teadus- ja arendustegevusse investeerimise edendamiseks. Nende strateegiad keskenduvad valitsuse otsesele toetusele teadusprojektidele või kapitali rahastamisele. See ei kasuta maksusoodustusi ega abi ettevõtetele, et nad saaksid välja töötada pikaajalise teadus- ja arendustegevuse strateegia. Mehhiko on suurendanud oma investeeringuid alates 1996. aastast, mis oli 0,2%, 2014. aastal 0,5% -ni, ehkki see on endiselt ebapiisav.
Colombia lõi 2013. aastal üldise autoritasude süsteemi teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni fondi. Selle fondi eesmärk on koordineerida ja rahastada projekte territoriaalsete üksuste vahel. Eriti maapiirkondades ja elavdada riigi majandust. See on üks institutsioone, kes on riigi innovatsioonile kõige rohkem kaasa aidanud, kuna valitsus ei näita selle valdkonna vastu suurt huvi. Võib-olla seetõttu, et teadus- ja arendustegevusse investeerimise tulemusi nähakse pikas perspektiivis ja valitsus on huvitatud lühema perspektiiviga visioonist.
Peruus saavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse vähestest projektidest kasu
Peruu kiitis heaks seaduse, mis edendab teadusuuringuid ja annab maksusoodustusi neile, kes vastavad teatud kriteeriumidele ja on pühendunud erasektori teadus- ja arendustegevusse investeerimisele. Vaatamata headele kavatsustele ei olnud see edukas, sest eelmisel aastal said kasu vaid 22 projekti 120st esitatud projektist. Seda seetõttu, et ettevõtted on endiselt liiga traditsioonilised. Peruus ei saa ettevõtted innovatsiooniprojektidesse nii suuri investeeringuid teha ja tegelevad pigem igapäevases äris ellujäämisega. Lisaks ei ole kindel kohustus pühenduda inimkapitali osale, st investeerida ülikoolidesse ja koolitusse, et talent jääks riiki ja tooks väärtust.
LATAMi tärkava majandusega riikides on oluline panustada teadus- ja arendustegevuse investeerimispoliitikale, kuna need aitavad kaasa selles piirkonnas leiduva väärtusliku tooraine kogusele, mitte ainult ei tooda ekspordiga rikkust, vaid kasutavad ära ja loovad ka väärtust uute toodete ja tööstusharudega. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on teadmistepõhise majanduse mootor ja peaksid keskenduma ettevõtete aitamisele tehnoloogiliste ja uuenduslike projektide väljatöötamisel. See aitab olla produktiivsem, laiendada turgu, suurendada kasumit ja parandada riigi mainet. Midagi, mis omakorda meelitab talente ja säilitab juba olemasoleva.
Areng ja innovatsioon aitavad luua võrdsemat ühiskonda, vähendavad vaesuse erinevust, parandavad elukvaliteeti. Selles mõttes ei ole Ladina-Ameerika selle nimel veel tööd jätkanud. Nii valitsus kui ka ettevõtted peavad jõud ühendama, kui nad soovivad saavutada kõrgemat arengutaset.
