Töötus koos inflatsiooniga on üks dramaatilisemaid majandusprobleeme. Töö kaotamine on alati valus ja turvavõrguna on olemas töötuskindlustus. See on eelis, mida töötajad saavad ellu jääda, kui nad üritavad uut tööd leida. Just Euroopa integratsiooni ja tulevaste reformide teel on arutatud võimalust luua Euroopa töötuskindlustus.
2008. aasta suur majanduslangus avaldas sügavat mõju Euroopa majandusele. Üks valusamaid tagajärgi oli töötuse määra märkimisväärne tõus. Sel põhjusel on Euroopa Liidu poolt pakutud Euroopa toetuse loomist kaitsemeetmena neile, kes kaotavad töö. Idee pole midagi uut, kuna see tuli välja juba 2012. aastal nn "nelja presidendi aruandes", milles otsiti Euroopas reforme selliste eesmärkide edendamiseks nagu majanduskasv, majanduslik stabiilsus ja tööhõive.
Euroopa töötuskindlustuse põhjused
Selle meetme põhjus tuleb otsida majanduslanguse tagajärgedest. Kogemused on näidanud, et kriisi korral kannatab heaoluriik märkimisväärselt, eriti hariduse, investeeringute ja töötushüvitiste valdkonnas. Nii ei vaja kriisist enim mõjutatud riigid töötushüvitiste maksmiseks investeeringute kärpimist.
On selge, et Euroopa töötuskindlustuse loomine püüab leevendada majanduskriisi sotsiaalseid mõjusid. Pealegi, kui seda meedet oleks rakendatud kriisi ajal, oleks Hispaania, mis oli seejärel laastatud kõrge töötuse määraga, saanud abi, mille väärtus oli 2,5% tema sisemajanduse kogutoodangust. Seevastu Saksamaa kui Euroopa majanduse avangard oleks pidanud 22 aasta jooksul panustama vaid 0,02% oma SKPst. On selge, et see meede oleks suureks abiks riikidele, mida tööpuudus kõige enam mõjutab, samas kui kõige elujõulisematel riikidel pole vaja suuri pingutusi teha.
Rahastamine, tegevus ja abisaajad riigid
Selle algatuse eest tasumiseks on vaja umbes 55 000 miljonit eurot. 80% nendest summadest tuleks kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide sissemaksetest, ülejäänud 20% rahastataks ühenduse eelarvest.
Mis oleks nende panuste mõju Euroopa majandusele? Iga riik peaks panustama summadesse, mis jäävad vahemikku 0,1–1% riigi sisemajanduse koguproduktist.
Euroopa töötuskindlustusse pääsemiseks oleks vaja, et töötuse määr kasvaks eelmise aastaga võrreldes üle 0,2%. Sel esimesel juhul eraldataks ressursid omaosalusest. Kui aga töötuse määr suureneb eelmise aastaga võrreldes üle 2%, on ühenduse kogukondade ressurssidele juurdepääs võimalik.
Halvimal juhul, eeldades, et hoiupank sattus defitsiidisituatsiooni, oleks võlakirjade emiteerimine lubatud. Sel juhul peaksid suurima puudujäägiga riigid võtma suurema vastutuse, mis tähendaks suuremat panust.
Praeguses majandusolukorras võiksid Euroopa töötuskindlustusest kõige rohkem kasu saada Euroopa riigid Hispaania ja Kreeka. Kõik see on tingitud asjaolust, et Hispaania töötuse määr on 14,1%, Kreeka majanduses aga 18%. Kahtlemata on tegemist palju kõrgema töötuse määraga, võrreldes Euroopa Liidu 7 protsendiga.
Näeme, kas aja jooksul muutub Euroopa töötuskindlustus veel üheks sammuks pikas ja keerulises poliitilise ja majandusliku ehituse protsessis Euroopas.