Miks peaks Ladina-Ameerika investeerima rohkem teadus- ja arendustegevusse?
Ladina-Ameerikal on teadus- ja arendustegevusse investeerimise küsimus pooleli. Ilma selle investeeringuta majanduskasv seiskub ja marginaalne kasu väheneb. Kasvamiseks ja arenenud majandusega lähenemiseks peab ta investeerima rohkem teadus- ja arendustegevusse.
Majanduskasvuga võrreldes on palju mõjutavaid aspekte. Tavaliselt viidatakse olulistele viidetele riigile, õiguslikule raamistikule ja majandussüsteemile. Tugeva majanduskasvu üks olulisemaid punkte on siiski investeerimine teadus- ja arendustegevusse. On tõsi, et õiguslik raamistik, milles riik tegutseb, võib teadus- ja arendustegevusse investeerimist keerulisemaks muuta või hõlbustada, kuid see on pigem ärikultuuri küsimus.
Me räägime pigem kultuurist, sest ettevõtjal on peaaegu alati võimalus investeerida teadus- ja arendustegevusse. Teadus- ja arendustegevusse investeerimine ei pea tingimata olema seotud suure osa eelarvest teadustööle pühendamisega. Ei, sellel pole midagi pistmist. Teadus- ja arendustegevus (R&D) on seotud kõigega, mis võimaldab meil olla efektiivsem, produktiivsem, omada paremaid ja suurema lisandväärtusega tooteid.
Majanduse laienedes eelistavad paljud ettevõtjad suurema kasumi saamiseks palgata odavat tööjõudu. Mõned eelised, mis investeerivad uuesti tööjõusse, et ettevõte saaks jätkata kasvu. See pole halb, kuid ilmselgelt, kui majandustsükkel suunda muudab, võib seda tüüpi ettevõtte langetada töötajate märkimisväärse kärpimise alla.
Tugevama kasvu nimel investeerige teadus- ja arendustegevusse
Siiani oleme rääkinud ettevõtetest, sest ärgem unustagem, et ettevõtted on põhiline osa, mis paneb majanduse tööle. Kui riigi ärikangas töötab hästi, on tõenäolisem, et majandus toimib hästi.
Seda silmas pidades peavad kindlama kasvu saavutamiseks ja see ei sõltu niivõrd majandustsüklist, et laienemisfaasis olevad ettevõtted peavad investeerima ka teadus- ja arendustegevusse. Mida sageli ei tehta, sest tulemusi ei nähta lühiajaliselt. Investeerides majandustsükli faasi muutudes teadus- ja arendustegevusse, on ettevõtted konkurentsivõimelisemad, tõhusamad ja võivad teenida vähem raha, kuid on vähem tõenäoliselt sunnitud suuri ümberkorraldusi tegema.
Teadus- ja arendustegevuse kulud Ladina-Ameerika riikides
Värskeimad kättesaadavad andmed enamiku Ladina-Ameerika riikide kohta on Maailmapank. Allpool toodud graafikul näeme teadus- ja arendustegevusse investeerimise olulist puudumist:
Ülaltoodud graafik näitab mitte eriti häid tulemusi. Enamik riike on alla 0,6% SKPst. Vaatamata sellele on silmatorkav, et Ladina-Ameerika keskmine näitaja on 0,8% SKPst.
See viimane teave on eksitav. Andmed, mis näitavad keskmiselt Ladina-Ameerikat, tulenevad kõige kõrgematest andmetest Brasiilias. Reaalsus on aga see, et üksikud riigid investeerivad teadus- ja arendustegevusse väga vähe. Brasiilia kaalust aimu andmiseks võrdub Brasiilia SKP PPP-s Argentina, Costa Rica, Ecuadori, Puerto Rico, Tšiili, Uruguay, Colombia, Venezuela, Paraguay, Nicaragua, Guatemala ja Hondurase omaga.
Graafikus peame tähelepanu pöörama ka olulistele erinevustele, mis eksisteerivad erineva arenguga majanduste vahel. Peruu arengutase (võttes arvesse SKT elaniku kohta ostujõu pariteedis) on palju kõrgem kui Nicaragual ja investeerivad nad siiski oma SKP-ga võrreldes sarnaseid summasid. Sama juhtub ka Ecuadori ja Costa Ricaga, võrreldes Uruguay ja Tšiiliga. See paneb meid tegelikult mõtlema, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse, nagu me juba alguses märkisime, on pigem ettevõttekultuuri kui majandusarengu küsimus. See peab kahtlemata muutuma.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kas Ladina-Ameerika riigid investeerivad rohkem teadus- ja arendustegevusse või näevad vähehaaval nende kasvupotentsiaali vähenemist. Seega on potentsiaalselt ohus lähenemine kõige arenenumate riikidega.
