On aegu, kus vabakutselised, väikeettevõtted ja üksikisikud satuvad rahalistesse raskustesse. Nendele probleemidele reageerimiseks ja selleks, et üksikisikud saaksid lähtepunktist otsast alustada, loodi teise võimaluse seadus. Aadressil Economy-Wiki.com selgitame, kuidas see seadus töötab.
2015. aastal vastu võetud teise võimaluse seadus lubab võlgadest lämmatatud inimestel ja väikeettevõtjatel oma võlad uuesti läbi rääkida ja samal ajal kanda vajalikke kulutusi oma elu jätkamiseks.
See on omamoodi pankrot perekondadele ja võlgnikele, mille jaoks tuleb täita rida väga spetsiifilisi nõudeid. Alustame sellest, kes saavad selle seaduse sätetest kasu saada.
Teise võimaluse seadus vabakutselistele ja üksikisikutele
Noh, teise võimaluse seadus loodi spetsiaalselt vabakutselistele ja üksikisikutele. Ettevõtted ei ole enam ainsad, kellel on finantsraskuste korral võimalus oma võlgade üle läbirääkimisi pidada. Ja see on see, et on olnud palju ettevõtjaid, kes, kui nende ettevõtted olid pettunud, pidid kogu oma varaga tegelema suurte võlgadega.
Esimene samm, kohtuväline lahendamine
Kõigepealt algab kõik kohtuvälisest kokkuleppest. Kõnealune kodanik või füüsilisest isikust ettevõtja püüab oma võlausaldajatega kokkuleppele jõuda. Selles etapis võib võlgnik kokku leppida oma võlgade tasumise kuupäevades või rahuldada võlad oma vara likvideerimisega.
Tuleb märkida, et võlad makstakse varaga, mida võlgnik ei vaja oma kutsetegevuse jätkamiseks. Nende varade väärtus peab olema võrdne võlgnetavate summadega või sellest väiksem.
Nagu pankrotimenetluste puhul, on ka võlgnikul vaja esitada usaldusväärne elujõulisuse kava ja määrata kindlaks kuupäevad, millal võlgadega silmitsi seisavad. Võlgade maksetingimusi ei tohi aga määramata ajaks edasi lükata, kuna selle maksimumperiood on kümme aastat.
Vahendaja kuju
Selle protsessi käigus ilmub väga oluline näitaja. Jutt käib pankrotivahendajast, kes tagab võlgniku ja võlausaldajate läbirääkimiste tulemuslikkuse. Aga mis siis, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad? Kokkuleppe puudumisel võivad nii võlgnik kui ka vahendaja valida nn vabatahtliku pankroti.
Hea usu põhimõte, põhielement
Kui võlgnik on jõudnud pankrotti, tuleb tõendada, et see on tehtud heas usus. See tähendab, et võlgnik peab näitama, et ta on püüdnud kokkuleppele jõuda ja on teinud kõik võimaliku oma võlgade kättetoimetamiseks. Selle hea usu põhimõtte järgimiseks on teatud vara, mida võlgnikul sel hetkel ei saa olla.
Heas usus on sama oluline tõestada, et võlgu ei ole tehtud tahtlikult, jätta võlg tasumata. Ilmselt on eeskujulik käitumine hädavajalik, nii et majanduskuritegude toimepanijad ei saaks teise võimaluse seadusest kasu saada.
Samuti ei tohiks me unustada, et juurdepääs sellele seadusele on piiratud, nii et üksikisik või füüsilisest isikust ettevõtja saavad seda uuesti kasutada alles kümne aasta pärast.
Ja lõpuks, ehkki see on seaduse järgi kõige vähem arenenud aspekt, ei tohi võlgnik töid vastavalt oma võimekusele tagasi lükata. Selles mõttes ei täpsusta seadus selgelt, millised on need tööd, millest võlgnik keelduda ei saa.
Kuigi on tõsi, et teise võimaluse seaduse positiivne külg on see, et võlgade üle saab uuesti läbi rääkida, on sellel ka võlgniku jaoks puudusi. Ja see on see, et võlgnike nimed kogutakse riigipankade registrisse. Sellele registrile pääsevad juurde aga ainult riigiasutused, krediidiasutused, kliendid ja tarnijad. Kokkuvõtvalt saab see teave olla kättesaadav ainult neile, kellel on pankrotiga mingisugused rahalised suhted.
Kuni võlgniku suhtes kehtib teise võimaluse seadus, peab ta vältima raha hankimist varimajandusliku tegevuse kaudu. Kui see juhtub ja see tõestatakse, võib kohtunik jätta võlgniku teise võimaluse seaduse kaitsest välja.
Võlgade kustutamise võimalus
Võlgade kustutamise osas peab olema selge, et pooleliolevaid makseid riigiasutustes (riigikassa, sotsiaalkindlustus) ei saa tühistada. Majandusteadlased on pankrotimenetluses olnud väga kriitilised privileegide suhtes, mis riigiasutustel on teiste eraisikute võlausaldajate ees.
Teiselt poolt on ka muud tüüpi võlad, millest võlgnik võib leida teatud eeliseid. See juhtub hüpoteekidega. Kujutame ette, et FIE-l on ruum, kuhu langeb 200 000 euro suurune hüpoteek. Seega lõpetab pank hüpoteegi ja lõpetab vara enampakkumise 185 000 euro eest. Noh, tänu teise võimaluse seadusele võidakse see 15 000 euro suurune vahe tühistada.