Nälg maailmas on suur inimlik, sotsiaalne ja majanduslik väljakutse, mille maailm peab lahendama. FAO viimase aruande kohaselt kannatab maailmas nälga 821,6 miljonit inimest.
Näib, et võitlus nälja vastu on soiku jäänud. Mida saab majandus selle draama ees teha? Majandusteaduse kui sotsiaalteaduse eesmärk on õigesti hallata piiratud ressursse, et vastata inimeste vajadustele. Seega on toit põhivajadus, millest sõltub inimese ellujäämine. Tegelikkus on aga hoopis teine ja nälga kannatab 11% elanikkonnast. Majanduslik element on selle karmi reaalsuse selgitamisel võtmetähtsusega.
Majanduse ja nälja suhe maailmas
2008. aasta suure majanduslanguse tagajärgi on tunda kogu maailmamajanduses. Kriisist väljapääs on võtnud aega, majanduskasv on olnud paljudes riikides aeglane ja mõõdukas, seega pole võitlus vaesuse ja sellest tulenevalt nälja vastu kulgenud soovitud tempos.
On enam kui ilmne, et kui riik läbib majanduslangust, halveneb selle elanike heaolu ja elanikkond jääb vaesemaks. Vaadake lihtsalt andmeid. Seega pidid nad 65 riigis, kus alatoitumine on kasvanud, seisma ees majanduskasvu langus või isegi majanduslangus.
Teisest küljest tuleb ka märkida, et alatoitluse probleem mõjutab eriti tugevalt neid riike, mille majandus põhineb põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste kaubandusel. Seega on alatoitluse suurenemise tõttu kannatanud 52 riiki esmase sektori toodete järskude kõikumiste tagajärjel. Nii jõuab esmatoodete kaubanduse lörtsimine nende riikide töötuse näitajate suurenemiseni, palgad langevad ja selle tagajärjel elanikkond vaesub.
Vähem arenenud riikidele võivad tõsiseid raskusi tekitada mitte ainult hinnakõikumised. Seetõttu räägime rahvastest, kelle majandus ja toimetulek sõltuvad põllukultuuridest. Seetõttu võivad sellised ilmastikunähtused nagu põud ja üleujutused elanikkonnale saatuslikuks saada. Selles mõttes on nälg eriti valitsenud Aafrika mandril, kus leitakse 20% nälja all kannatavatest inimestest.
Aafrika on kahtlemata üle elanud tugevaimad toidukriisid. Seda kõike seletatakse sellega, kuidas kliimamuutused on neid mõjutanud, kannatades märkimisväärse põua käes, mis raskendab nende saaki. Samuti ei tohiks me kõrvale jätta sõdasid ja vägivalda, mis Aafrika mandrit laastavad. Ja kolmandaks, globaliseerunud maailmas on maailmamajanduse aeglustumine avaldanud negatiivset mõju Aafrikale.
Alatoitumus pole aga ainulaadne Aafrikale. Nälg on suurenenud ka näiteks Aasias (11,3%) ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi merel (6,5%).
Mida saab sellega teha?
On selge, mis on probleemi põhjused. Millised on näljahäda lahendused maailmas?
- Riikides, mille elanikkond kannatab alatoitumise all, on majanduslik põllumajandus ja tehnoloogia areng on madal. Seetõttu tuleb nende majandust ja talusid tõhusamaks muuta. Selle kodanikke on vaja koolitada ja varustada neile vajaliku tehnoloogiaga, et nad saaksid end ise varustada. Selles mõttes on vaja selles valdkonnas läbi viia suured reformid, parema veemajanduse ja väetiste kasutuselevõtuga põllukultuurides.
- Naiste juurdepääs põllumajandusmaailmale on paljudes vähim arenenud riikides sageli keelatud. Nii suureneb naiste kaasamine töösse ja põllumajandusse nii kodumajapidamiste sissetulek kui ka kogu riigi põllumajandustoodang.
- Vaesuse ja ka nälja vastu võitlemise põhimõte on õiglane kaubandus. Seetõttu tagab õiglase kaubanduse toodete ostmine, et vähem arenenud riikide elanikud saavad oma toodete eest õiglast tasu, samas kui neid tooteid on toodetud keskkonnasõbralikult ja korralikes töötingimustes.
- Võitlus rahvusvahelise kaubanduse tõkete vähendamise eest. Tariifide vähendamise või kaotamisega antakse hoog rahvusvahelisele kaubandusele ja ka kõige vähem arenenud riikide majandusele.
- Alati on võimalus panustada annetustega või vabatahtliku tegevuse kaudu. See ei ole probleemi juure lahendus, kuid lühiajaliselt aitab see näljahäda kõige otsesemaid tagajärgi.
- Pühendumine kliimamuutuste vastu võitlemisele ja otsustav pühendumus säästvale arengule on ülioluline. Nagu nägime, mõjutavad põud ja üleujutused kõige rängemini kõige vaesemaid riike. Seega, säästva arengu nimel töötades tugevdatakse maapiirkondade arengut ja välditakse rännet.