Suhteline luksuskaup on see, mida peetakse teatud tüüpi kliendi jaoks luksuskaubaks. Kuid teises kõrgema sissetulekuga segmendis on see esmatarbekaup.
Teisel viisil vaadatuna sõltub suhtelise luksuskauba klassifikatsioon isiklikust kasutatavast sissetulekust või lõpptarbija rikkusest.
See tähendab, et keskmise sissetulekuga inimese jaoks võib neid kaupu pidada luksuseks. Suure ostujõuga üksikisiku jaoks on see aga tavaline kaup või isegi hädavajalik.
Traditsiooniliselt eraldati tarvikud ja luksuskaup teravalt üksteisest. Majandusliku heaolu suurenemine enamikus maailmas on aga kallid kaubad kättesaadavamaks muutnud.
Seda on ajendanud ka suurem juurdepääs rahastamisvahenditele, nagu laenud või pangakrediidid.
See luksuse demokratiseerimine, üleilmastumise saadus, on mingil määral aidanud tekkida nn suhtelistel luksuskaupadel.
Meie igapäevaelus on palju suhtelisi luksuskaupu. Me näeme seda näiteks kosmeetikatööstuses, moesektoris, esmaklassilises toidus, meelelahutuses ja isegi turismiteenustes.
Suhtelise luksuskaupade hinnaelastsus
Mikroökonoomilises mõttes on suhtelise luksuskaupade hinnaelastsus suurem kui 1 tarbija sissetuleku taseme jaoks. See tähendab, et hinna muutus mõjutab suuresti nõudlust kauba järele ja pole seetõttu nii vajalik.
Alternatiivina võib suhtelise luksuskauba hinnaelastsus olla suurem kui 1 suurema sissetuleku skaala jaoks. See tähendab, et toode on tarbijale väga vajalik, olenemata toimuvatest hinnamuutustest.
Seetõttu järeldub, et sissetulekute tase mõjutab otseselt nõudlust. Seega võib madala sissetulekuga isik pidada kaupa luksuseks, kuid teise kõrge sissetulekuga inimese jaoks võib see olla normaalne.