Meeleavaldused, teed blokeerivad vedajad ja politsei ja kodanike kokkupõrked toimuvad Ecuadoris, mida tabas tõsine kriis. Karmid kohanemismeetmed on protestide aluseks.
Ecuadori väljavaade ei tundu eriti julgustav. Majanduslikult ja poliitiliselt keerulist ajajärku läbiv riik kannatab teatud põhitoodete puuduse ja puuduse all, samal ajal kui ühistranspordi hinnad tõusevad.
Vaidluste keskmes on rida kokkuhoiumeetmeid, mida nõutakse Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF). Halvim on Ecuadori elanike seas olnud kütusetoetuste kaotamine. Ja 40 aasta jooksul on valitsus kütusehindade madalaks hoidmiseks rahastanud diislikütust ja bensiini.
Väga suur puudujääk
Selleks, et Ecuadori valitsus saaks juurdepääsu IMF-i rahastamisele umbes 4,2 miljardi dollari eest, on vajalik, et ta teostaks varem kokkuhoiupoliitikat. Sel põhjusel sunnib IMF taas riiki viima läbi suure riigipuudujäägi parandamiseks olulise kohanemisplaani.
Kuid kuidas on Ecuadori-sugust riiki võimalik kärpimistormis paisata? Selleks peame naasma selle kõige lähemasse minevikku. Nii liikus Ecuadori majandus ajavahemikul 2007–2014 tugevalt, toorme hinnad tõusid. Samal ajal, kui see toimus, suurenesid märkimisväärselt avaliku sektori kulutused, ulatudes 25% -lt SKP-st 2007. aastal 44% -ni 2014. aastal. See ebaproportsionaalne avaliku sektori kulutuste suurenemine kahjustas tõsiselt avaliku sektori raamatupidamist, mis põhjustas Ecuador registreeris 2015. ja 2016. aastal 7-protsendilise puudujäägi.
Asi pole ainult avaliku sektori defitsiidis. Samuti on vaja jälgida, mis riigivõlaga juhtus. Ja see on see, et Ecuador emiteeris võlakirju, mis pakkusid väga kõrgeid intresse, vähemalt 10%.
Nendel põhjustel nõuab IMF Ecuadorilt rea kohandusi. Siiski on neid, kes usuvad, et kokkuhoiuga tähistatud kohustuste kava võib Ecuadori majandust masendavaks muuta. Seega võib kohanemispoliitika põhjustada palkade vähenemist, töötuse kasvu ja lõpuks Ecuadori majanduse depressiooni. Samamoodi võivad need ümberkorralduste jõustumisel päästa Ecuadori majanduse veelgi halvemast olukorrast.
Hüvasti diislikütuse ja bensiini toetustega
Nagu me varem selgitasime, on ecuadorlaste seas kõige rohkem pahameelt tekitanud meede olnud kütustele antava finantsabi kaotamine. Kõik see tähendab diislikütuse ja bensiini hinnatõusu. Kütusetoetuste korral oli bensiin 1,85 dollarit gallonis, diislikütuse 1,08 dollarit gallonis. Kuid praegu on bensiini hind 2,30 dollarit galloni eest 2,27 dollarit galloni diislikütuse eest. Teisisõnu annab kütusetoetuste lõpp end ecuadorlaste taskus tunda. Naftahindade tõus tooks lõpuks kaasa inflatsiooni tõusu, mis on praegu -0,1%.
Kütusehinna tõusu teine tagajärg on see, et inflatsiooni suurendades võib see mõjutada ka põhitoodete hindu.
Pole kahtlust, et naftal on Ecuadori majanduses suur kaal, kuna see sõltub suuresti naftaekspordist. Selles mõttes peab Ecuador pöörama erilist tähelepanu naftatoodangu kärpimisele, mis võib lõpuks seda oluliselt kahjustada.
Millest koosneb "el paquetazo"?
Ei tohiks unustada, et bensiini ja diislikütuse toetuste kaotamine pole ainus kohanemismeede, millega Lenin Moreno valitsus tegeleb. Seega sisaldab nn "pakett" laia reguleerimismeetmete patarei. Need on palga vähendamine, tariifide vähendamine ja kaotamine, riiklike kulutuste kärpimine ja ka teatavad meetmed elanikkonna kõige vaesemate rühmade abistamiseks.
Traditsiooniline kohandamiskavade retsept seisneb käibemaksu tõstmises, kuid vastupidi, valitsus eesotsas Lenin Moreno on otsustanud seda maksu mitte puutuda.
Siit koosneb nn pakett:
- Haldusasutustega sõlmitud ajutiste lepingute korral vähendatakse palka 20% võrra.
- Avaliku sektori töötajate puhkust vähendatakse 30 päevalt 15 päevale.
- Riigitöötajate ühe päeva töötasu läheb riigikassasse.
- Tariifide vähendamine masinate ostmisel. Mobiiltelefonide, arvutite, tahvelarvutite ja vähem kui 32 000 dollari väärtuses sõidukite tariifid kaotatakse.
- Neil ettevõtetel, kelle sissetulek ületab 10 miljonit dollarit, on kohustus teha riigikassasse erimakseid.