Viimase paari aasta jooksul on päästeainetest palju räägitud. Ajakirjanduses, raadiosaadetes ja telerites oli see sõna pidevalt ajakirjanike ja majandusteadlaste huulil. Sellised majandused nagu Kreeka ja Argentina on tulnud tervikuna päästa, samal ajal kui Hispaania pidi seisma silmitsi panga päästmisega. Kahtlemata on päästeainetest palju räägitud, kuid vähe põhjustest, mis viivad majanduse päästmisele, tingimustest, mis on nõutavad, või tagajärgedest, mida päästmine majandusele avaldab.
Kui Kreeka või Argentina kodanik kuuleb sõnu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), pole nende reaktsioon just positiivne. Kreekas läksid Kreeka riigid aastatel 2010 ja 2012 valesti ning nn troika (IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon) pidi sekkuma Kreeka pankade päästmiseks ja riigivõla kõrge tasemega tegelemiseks. Selle tagajärjel pidid kreeklased taluma karme kokkuhoiumeetmeid.
Eelmisel 2018. aastal nõustus Argentina omalt poolt IMF-iga päästma, mille väärtus oli 50 000 miljonit dollarit. Nii suur oli Argentina majandusele vajaliku päästmise ulatus, et päästmise kogusumma oli umbes 10% Argentina sisemajanduse koguproduktist (SKP). Nagu Kreekas, peab ka Argentina oma majanduse konsolideerima kokkuhoiul põhineva programmi kaudu.
Kuigi Hispaania pidi seisma silmitsi finantssektori päästmisega, ei pidanud teda sundima taotlema kogu majanduse päästmist. Paljud hoiupangad olid väga tõsise tasakaalustamatusega ja riik pidi sekkuma suurtesse üksustesse, näiteks Bankia. Kuigi päästmine oli suunatud pangandussektorile, pidi Hispaania leppima ka rea makromajanduslike tingimustega, mis hõlmasid kohanemismeetmeid.
Mis on lunaraha ja kuidas seda taotletakse?
Aga mis on päästmine? Päästmine koosneb rahalisest toetusest riigile, kes ei suuda täita oma võla tasumise kohustusi. Seega on Euroopa puhul vastutav päästetagatise andmise eest "troika" (Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Komisjon).
Valitsus astub esimese sammu, taotledes teda ametlikult eurorühma presidendina. Kui abi on taotletud, hindavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank päästmisnõuet.
Hindamine enne rahalist päästmist
Selles esimeses hinnangus hinnatakse, milliseid finantsasutusi see mõjutab, nende kaalu majanduses ning milliseid ja kuidas neid tuleks ümber korraldada. Samuti võetakse arvesse päästmise mõju rahvamajandusele riigi eelarvepuudujäägi ja riigivõla osas.
Seda eelnevat hindamist silmas pidades määratakse kindlaks lunaraha tagastamise tingimused ja huvid, millega taotlev riik peab kokku puutuma.
Taotletud päästmise korral peab valitsus määrama, millised finantsüksused vajavad päästmist ja millises summas. Samuti peate määrama, milliseid valemeid kasutatakse pangandussektori ümberkorraldamiseks, st kas toimub riigistamine või kapitalisüstid.
Läbirääkimised ja rahalise pääste tingimused
Järgmine etapp seisneb päästetingimuste läbirääkimistes. See nõuab läbirääkimisi IMFiga. Euroopa riigi puhul kaasatakse Euroopa Liidu institutsioonid.
Kokkuhoiumeetmed
Enne päästmise taotlemist, nagu iga laenu puhul, on siiski oluline, et valitsus uuriks tingimusi hoolikalt. Ja see on see, et päästetud riigid on sunnitud leppima rangete kohanemisprogrammidega. Need kokkuhoiumeetmed hõlmavad maksude tõstmist, palgakärpeid, avalike teenuste kärpimist, avaliku sektori palgatud töötajate koondamist ja sotsiaalabi märkimisväärset vähendamist.
On selge, et päästmist ei anta tasuta ja et seda taotlevad valitsused peavad tegema kokkuhoiul põhinevat majanduspoliitikat. Üldiselt rakendavad päästetud riigid kokkuhoiumeetmeid, et vähendada riigieelarve puudujääki ja riigivõla taset.
"Troika" vastutab päästetavate üksuste järelevalve ja pankade ümberkorraldamiskavade täitmise eest. Teiselt poolt antakse lunaraha kätte etapiviisiliselt, seda kõike seni, kuni kokkulepitud tingimusi täidetakse.
Rahalise päästmise taotlemise tagajärjed
Järgmine küsimus on, millised on päästmise tagajärjed aktsiaturule? Ja riskipreemias?
Seda, et riik nõuab päästmist, mõistavad turud kui majandusliku haavatavuse sümptomit. See tähendab, et aktsiaturud reageerivad negatiivselt.
Meenutagem, et riskipreemia on intress, mida riik maksab enda võlgade rahastamiseks. See lisatasu kehtestatakse võrdlusriigi (tavaliselt Saksamaa või Ameerika Ühendriikide) suhtes. Noh, päästetaotlust nähakse nõrkuse, rahvamajanduse ohu märgina. Seega kipub riskipreemia hüppeliselt tõusma, nagu juhtus siis, kui Hispaania taotles panga päästmist, kui riskipreemia ületas kardetud 500-punktilist barjääri.
