Konkurentsivõime on inimese või organisatsiooni võime arendada konkurentsieeliseid konkurentide ees. Nii saavutades oma keskkonnas silmapaistva positsiooni.
Konkurentsivõime aluseks on üldjuhul konkurentsieelis. See on kindel oskus, ressursid, tehnoloogia või atribuudid, mis muudavad selle paremaks sellest, kellel seda on. See on suhteline mõiste, kus inimese või organisatsiooni tegevust võrreldakse teistega.
Siiski tuleb mainida, et konkurentsivõime ühtset määratlust ei ole ning eksisteerib mitmesuguseid tõlgendusi ja mõõtmisvorme, mis sõltuvad kontekstist, milles seda analüüsitakse (ettevõtlus, sport, rahvusvahelised suhted jne).
Konkurentsivõime ettevõtluskeskkonnas
Kui seda mõistet rakendatakse ärivaldkonnas, mõistetakse, et ettevõte on konkurentsivõimeline, kui ta suudab saavutada oma konkurentidest suurema kasumlikkuse.
Ettevõtte konkurentsivõime võib põhineda hinnal või muudel muutujatel. Me selgitame neid üksikasjalikumalt allpool:
- Hinnas: Ettevõte suudab pakkuda oma tooteid konkurentidest madalama hinnaga, ilma et see vähendaks kasumit. See konkurentsivõime põhineb madalamatel tootmiskuludel (tänu paremale tehnoloogiale, produktiivsematele tootmisteguritele, paremale korraldusele jne), mis võimaldab ettevõttel oma hindu vähendada ja säilitada müügil endiselt atraktiivne marginaal.
- Muud tegurid kui hind: Ettevõte suudab küsida konkurentidest kõrgemat hinda ja suurendada seeläbi oma suhtelist kasumit. Seda tüüpi konkurentsivõime põhineb suutlikkusel pakkuda muude tegurite hulgas ka paremat kvaliteeti, paremat mainet või arenenumat logistikat.
Ettevõtte konkurentsivõime arendamiseks on vaja dünaamilisi juhte, kellel on tulevikunägemus, avatud tehnoloogilistele muutustele ja vajadus pidevalt uuendada, et kohaneda keskkonnamuutustega.
Konkurentsivõime tüübid
Teisest küljest võiksime eristada kahte tüüpi konkurentsivõimet:
- Sisemine konkurentsivõime: See on organisatsiooni võime saavutada oma ressursside võimalikult kõrge efektiivsus ja suurendada tegurite tootlikkust (peamiselt töötajad, kapital ja maa). Ettevõte püüab ennast paremaks muuta.
- Väline konkurentsivõime: See on organisatsiooni võime saavutada turu kontekstis konkurentsieeliseid. Selleks hinnatakse väliseid tegureid, nagu innovatsioon, tööstuse olukord (5 porterjõudu), majanduse stabiilsus jne. Organisatsioonid peavad püüdma säilitada oma praegust ja tulevast konkurentsivõimet. Seda uuritakse suures osas turunduskeskkonnas.
Konkurentsivõime rahvusvahelisel areenil
Mõiste konkurentsivõime rakendamisel rahvusvahelisel areenil viitab see riigi võimele edukalt osaleda rahvusvahelistel turgudel ja samal ajal tõsta oma kodanike elatustaset.
Kui riik on konkurentsivõimeline, suudab ta vastu pidada teiste riikide pakkumise poolt rahvusvahelisel turul kehtestatud konkurentsile, müüa oma tooteid ja teenuseid kasumlikult ja / või meelitada ligi rahvusvahelisi investeeringuid. Kõik ülaltoodud toob kaasa suurema majanduskasvu, mis võib kodanikele kasu tuua (suurem tööhõive, suurem sissetulek jne)
Riigi konkurentsivõimet ei määra riigi geograafilised piirid, vaid see sõltub selle ettevõtete võimest luua ja ära kasutada suhtelisi eeliseid. Eeltoodut aitavad saavutada mitmed tegurid, kus valitsusel ja tema poliitikal on põhiline roll.
Selgitame nüüd mõningaid kõige olulisemaid tegureid:
- Riigiasutused: Avalike asutuste kvaliteet on ettevõtetele oluline pikaajaliste projektide väljatöötamiseks, kasumi kogumiseks ja töötajate kaitsmiseks. Kui riigil on usaldusväärne õigusraamistik, on erapooletud kohtud, riigiametnikud korruptsioonist eemal jne. ettevõtted saavad õitseda.
- Infrastruktuur: Investeerimine riigi infrastruktuuri (teed, sillad, lennujaamad jne) hõlbustab ettevõtete kasvu ja arengut. See juhtub seetõttu, et see vähendab tehingukulusid ja võimaldab neil tõhusamalt toimida.
- Makromajanduslik stabiilsus: Riigi makromajanduslik stabiilsus on investorite ligimeelitamiseks hädavajalik. Nad otsivad stabiilset keskkonda, kus investeeringute kaotamise oht on väike või vähemalt teada.
- Tervis ja haridus: Tervislik ja kõrge haridustasemega elanikkond on võimeline arendama oskusi, mis võimaldaksid neil konkureerida globaalses maailmas. Nagu ka uute projektide genereerimine ja ettevõtluse arengu toetamine suurema tootlikkuse kaudu.
- Arenenud finantsturud: Arenenud finantsturu olemasolul on kasumlike projektide rahastamine lihtsam. Projektid, mis tulevikus laiendavad riigi arengut.
- Tehnoloogia: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja arendamine on hädavajalik. Kuna see protsess soosib nende konkurentsivõimet muutuvas keskkonnas.
- Innovatsioon: Uute ideede väljatöötamine ning uute toodete ja teenuste loomine laiendab ettevõtete võimalusi uute tarbijate ligimeelitamiseks. Nagu ka selle kasvu säilitamine tulevikus.
- Tõhusus tööturul: Kui tööturg on tõhus, saavad sellest kasu nii ettevõtted kui ka töötajad. Ettevõtted leiavad oma äri kasvatamiseks vajalikud oskused. Samamoodi nagu töötajad saavad piisavat palka, mis võimaldab neil isiklikku arengut.
Neid ja muid täiendavaid tegureid käsitletakse rahvusvahelistes indeksites, mille eesmärk on määrata kindlaks riikide suhteline konkurentsivõime. Näiteks on meil ülemaailmne konkurentsivõime indeks, mis igal aastal koostab riikide konkurentsivõime tasemega edetabeli, mis põhineb 12 konkurentsisambal.