Marxism-leninism on kommunismi tüüp, mis tuleneb Lenini poolt marksistliku mõtte postulaatide ülevaatamisest. Nii kujundas see aastakümneid kestnud Nõukogude Liidu ideoloogilist identiteeti.
Marksismi-leninismi peetakse tavaliselt marksistlike lähenemiste kehtestamiseks Venemaa riigireaalsuses leninismi prisma all. Nii pandi tema teooria alused kommunistliku partei ning tsentraliseeritud ja tugeva riigi loomisel.
Pärast Lenini kuju ilmumist Venemaa silmapaistva juhina pärast teist Venemaa revolutsiooni ja leninismi kontseptuaalset arengut ilmnesid 20. sajandi alguses Venemaale kommunistlike, marksistlike ja sotsialistlike postulaatide rakendamisel uued analüüsiobjektid.
Sel moel vastab see ideoloogiline modaalsus ning majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne mõtteviis vajadusele anda formaalsus ja kontseptsioon URRS-i tekkimisel tehtud toimingutele ja tollal loodud töötajate tsentralismi mudelile.
See nimetus tuleneb revisionismist juba klassikalise marksismi Venemaa juhi Jossif Stalini käskkirjade ajal koos Lenini poolt ellu viidud ideedega. Nii ühendati see Stalini mandaadi ajal ja järjestikustel aastakümnetel keset külma sõda Nõukogude Liitu rakendatava postulaadi ja ideoloogiana.
Marksism-leninism kui aktualiseeriv mudel
Seega leiti, et Lenini edendatud uuenduste ja uuenduste järel keskendus kommunistlik mudel revolutsioonilise mõtte praktilisele riiklikule rakendamisele.
Sellest tulenevalt märgiti eelmine marksistlik mudel mõõdukaks ja piirduti teoreetilisega. Aastakümneid tagasi sarnane opositsioon utoopilise sotsialismi ja teadusliku sotsialismi lähenemisviisidega.
Oluline on märkida, et Stalin ise lõi mõiste marksism-leninism sammuna leninismist nõukogude liidu poliitilise tuleviku suunas kui ideoloogilise identiteedi.
Sel ajal taheti kindlaks teha Lenini roll sotsialistlike ja marksistlike ideede jätkajana ja parandajana, mitte niivõrd rõhutada häirivat tooni leninismi ideoloogilisest vaatenurgast.
Mis vahe on leninismi ja marksismi-leninismi vahel?
Nagu juba märgitud, mõtles selle termini välja Stalin. Stalini jaoks polnud Marxi ja Lenini postulaatidel vahet. Seetõttu ei tahtnud ta nende kahe vahel vahet luua. Lenini jaoks tähendas tema teooria midagi muud, ajakohasemat ja praktilisemat. Stalini jaoks ei tohiks aga olla kahe teooria ja nende erinevuste vahel võitlust. Vastupidi, see oli liit, mis võimaldas Nõukogude Liidu poliitilist arengut 1920. aastatel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et autori sõnul leiame rohkem sarnasusi või erinevusi. Kõik sõltub seetõttu bibliograafia subjektiivsest hinnangust, mis annab tasakaalu ühele kahest teooriast või nende liidu poole.