Samuti on COVID-19 pandeemial majandusele väga karmid tagajärjed. Üks silmapaistvamaid tagajärgi avaliku ja erasektori võla suures suurenemises.
Maailm tegi endiselt haiget 2008. aasta suure majanduslanguse tõttu, kui puhkes koroonaviiruse tervisekriis. Kuna viirus levib massiliselt ja paljud majandused on endiselt halvatud, tulevad riigid majandusele appi. Selleks on vaja suuri majanduse elavdamise programme, mis muude meetmete hulgas hõlmavad maksude vähendamist, maksuvabastusi ja soodsate tingimustega laene.
Püüdes vältida strateegiliste ettevõtete langust, toetada väikeettevõtjaid ja vältida enim mõjutatud töötajate sissetulekute langust, annavad riigid vajaliku rahastuse saamiseks võla.
See, et riigi ja erasektori võlg suureneb ja suureneb, on fakt. Vaadake lihtsalt Rahvusvahelise Rahanduse Instituudi prognoose, mis eeldavad, et riigi ja erasektori võlg kasvab aastaks 2025 255-lt 325 triljonile dollarile. Tegelikult on kõige arenenumates riikides riigivõlg 130 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja USA-s võib see ületada 140% SKPst. Siinkohal võivad paljud mõelda, kas nii kõrge võlaga on võimalik ellu jääda.
Pole kahtlust, et majanduskasvu teele naasmiseks on vaja suuri eelarvstiimuleid. Ja see on see, et ilma majanduskasvuta pole sotsiaalset ega majanduslikku jõukust. Pealegi, kui need stiimulid suudavad taastada majanduskasvu, saab hävitatud töökohad taastada ja seega on riikidel rohkem sissetulekuid, millega oma võlg ära maksta.
Euroopa
Täpselt Euroopas hoitakse intressimäärasid madalal, et valitsused saaksid tasuda kõrge võlgade eest.
Siiski on väljaspool majanduslikke muutujaid ka tegureid, mis võivad mõjutada ka riikide võla ees seisvat võimet. Seega ei tohiks soodsaima stsenaariumi korral, kui pandeemia areneb soodsalt, taastada majandustegevus ja saavutada tugev majanduskasv, nii tugevaid kokkuhoiumeetmeid kehtestada. Vastupidi, kui halvimal juhul toimub tugev tagasilöök, on Itaalia-sugustel riikidel, kelle riigivõlg ületab 134% SKP-st, tõelisi probleeme. Investorid üritaksid Itaalia võlakirjadest loobuda, mis viiks meid stsenaariumini, mis oleks väga sarnane aastatel 2011–2012 aset leidnud riigivõlakriisiga.
Eelmise kriisiga on siiski erinevusi. Põhjuseks on see, et Euroopa Keskpank (EKP) eesotsas Christine Lagarde'iga on valmis aitama pandeemiast kõige enam kannatanud riike ja võitlema spekulatsioonide vastu. Selles mõttes panustab EKP võlaostuprogrammide kaudu ja muudab võla pikemateks tingimusteks.
Ladina-Ameerika
Eriti keeruline on olukord Ladina-Ameerikas. Tema riigivõlg on kõrgem kui 2008. aasta kriisil ja kahju tekitamiseks lisab eelarvepuudujääk valitsuste võimalusi märkimisväärselt.
Kõik see raskendab rahastamise saamise võimalusi, eriti Ladina-Ameerika riikides, kus võlg on kõige suurem. Halvemate krediidiskoori korral on neil keeruline saada vajalikku rahastust.
Ladina-Ameerika enim võlgu olevate riikide hulka kuuluvad Argentina ja Brasiilia. Ehkki Venezuela kohta on vähe andmeid, arvatakse, et selle võlgade tase on hulluks läinud.
Argentina puhul oli olukord juba ausalt öeldes keeruline, sest enne pandeemiat oli riik eeldanud, et ta ei suuda võlga tasuda. Silmatorkav on Brasiilia olukord, mis jääb võlgadest maha Argentinast maha ja kellel on juurdepääs rahastamisele.
Suur osa Ladina-Ameerikast säilitab oma võlad USA dollarites. Seda arvestades on dollari kallinemine ja Ladina-Ameerika valuutade odavnemine aidanud piirkonna eelarvevõla olukorda halvendada.
Eelarve jätkusuutlikkus
On neid, kes väidavad, et võla kuhjumine võib lõppeda majanduse surmaga ja takistada majanduskasvu. Siiski on olnud selliseid kogemusi nagu Jaapani riigivõlg, mis ületab 230% SKPst, ja Itaalia, mis on pikka aega säilitanud riigivõla taseme, mis ületab 90% SKPst. Seega on nii kõrge riigivõlaga elamise võti nn eelarve jätkusuutlikkuses. Teisisõnu seisneb see selles, et suudetakse fiskaalkulusid katta piisava fiskaaltuluga ilma tõsiste eelarveprobleemideta, mis toovad kaasa riigivõla probleeme.
Selle tasakaalu või jätkusuutlikkuse saavutamine näib siiski keeruline. Peame ohjeldama majandusele tekitatud kahju, kaitsma töötajaid ja ettevõtteid ning taastama majanduse kindla kasvu.
Võlgade kõrget taset saab vähendada ainult tugeva majanduskasvu ja avaliku sektori tulude kasvu korral. Probleem seisneb pandeemia puhkemise ohus, mis võib purustada lootused tugevaks ja kiireks taastumiseks.
