Vara registreerija on professionaal, kelle põhiülesanne on kinnisvara ja sellega kaasnevate õigustega seotud faktide registreerimine, märkmete lisamine ja avaldamine.
Asutus, kus kinnisvararegistri pidaja oma tööd teeb, on kinnisvararegister. See organisatsioon on oma olemuselt avalik ja vastutab kinnisvara avaliku omandiõiguse loomise eest, tuginedes riigiasutusele.
Samamoodi vastutab selle asutuse avalikkuse teavitamine ja teavitamine kinnistute erinevatest olukordadest.
Registripidaja on seos avaliku sektori üksuse ning kinnisvara registreerimise ja reklaami eranõudluse vahel.
See tähendab, et see täidab praktikas registri peamisi ülesandeid: põhiseaduste registreerimine, konkreetse vara asjaõiguste mis tahes muutmine ja muu üürimisega seotud dokumentatsioon.
Kuna iga territooriumi igapäevaelus on võimalik registreerida palju fakte, on registrid sellele nõudele vastanud professionaalsemate registripidajate ettevalmistamise ja koolitamisega.
Juurdepääs nendele ametikohtadele toimub tavaliselt avalike konkursside kaudu.
Kinnisvarapidaja põhifunktsioonid
Kinnisvara registreerijal on rida ülesandeid, mida esile tõsta ja mis moodustavad suurema osa tema ametnikust:
- Kinnisvara eluga seotud asjaolu või toimingu registreerimine või märkimine vastavas piirkonnas.
- Andke juriidiline ja avalik kehtivus mitut tüüpi vara mõjutavatele dokumentidele. Näiteks võib tuua talu müügi või müügi lepingu.
- Lepingulised suhted lõpetada vara sundvõõrandamise korral, näiteks arestimise teel.
- See ei kajasta avalikult mitte ainult asjakohaseid fakte, mis mõjutavad igasuguseid maju, krunte, maad või hooneid, vaid ka hüpoteekkohustusi, mis neil varadel võivad olla. See tähendab, et see vahendab ka asendusemaduse või panga uuendamise korral.
Teisalt on mugav lisada, et registri korraldus on selgelt territoriaalne.
Teisisõnu tegeleb registripidaja asjakohaste sündmustega, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate või registreeritud kinnistute või territoriaalse piiritlemisega. Neid nimetatakse valimisringkondadeks või hüpoteekpiirkondadeks.
Teise võimalusena kehtestatakse registripidajate organiseerimisviis kollegiaalse vormi kaudu, nagu see on teiste erialaliitude, näiteks seaduse või meditsiini puhul. Hispaania puhul oleks institutsioonina olemas kinnisvara-, kaupade ja vallasvara registripidajate kolledž.