Puuduja on isik, kes tegeleb töölt puudumisega, st puudub oma töökohalt või ei täida kohustusi, mille jaoks ta valiti.
See tähendab, et puuduja on see isik, kes ei käi oma töökeskuses või kes ei täida oma ameti või ameti funktsioone.
Kuid me ei pea silmas ainult puudumisi. Tasub välja tuua konkreetne puuduja juhtum, milleks on oma talust puuduv maaomanik. See tähendab nende muldade hülgamist koos võimaliku tagajärjega tootmise seiskamine.
See võib tekitada konflikti ühiskonnas, kus oluline inimrühm ei oma haritavat maad või omab väga väikseid maatükke (minifundios), mille kasutamine ei ole kasulik, kuna mastaabisäästu ei saavutata.
See tähendab, et ühest küljest on meil maaomanikke, kes hülgavad oma vara, jättes kasutamata tootmisruumi; ja teises äärmuses on märkimisväärne mass elanikke, kes on vastupidises olukorras, maaomand on väike või puudub, mis takistab neil majandusarengut saavutamast. See on ideaalne seade konfliktiks kahe rühma vahel.
Näited puudujast
Puuduja näide võib olla isik, kes valiti seadusandlikku võimu kandma parlamendiliikme rolli. Ühel hetkel kutsutakse ta siiski ministrite portfelli hõivama. Seega puudub ta seadusandja rollist, et täita peamiselt ministri rolli. Kuigi ta võiks lõpuks osaleda näiteks parlamendis, et hääletada teda huvitava projekti poolt.
Veel üks abstinentsi näide võib olla ülikooli tudeng, kes on lõpetanud klassis käimise, kuna on otsustanud karjääri vahetada. Vanematele pole ta aga veel öelnud ja mõtleb, kuidas seda teha.
Samuti võime mainida, et keskajal olid puuduvad piiskopid, kes ei elanud oma piiskopkonnas, vaid kohtus. Seda seetõttu, et neil oli poliitiline roll. See tava keelati 16. sajandil Trentsi kirikukogus.