Riigi rahandus on distsipliin, mis keskendub riigi tulude saamisele, kulude tegemisele ja riigivõla haldamisele.
Teisisõnu, see rahandusharu keskendub kahele rindele, mille eest vastutab valitsus: maksude kogumine ja riiklikud kulutused. Mõlemast olenevalt võib tekkida avaliku sektori eelarvepuudujääk või ülejääk. Kui on eelarve ülejääk, on meil avalikke sääste. Vastupidi, defitsiidi korral suureneb riigivõlg.
Riigi rahanduse peamine eesmärk peab olema aja jooksul jätkusuutlik riigieelarve. Teisisõnu ei tohiks tekkida riigivõlg, mis sunniks pikas perspektiivis näiteks makse tõstma või kodanikele soodustusi vähendama.
Selles mõttes on riigi rahanduse üks ülesandeid määratleda riigi rahastamisvahendid. Valida saab näiteks riigivõlakirjade emiteerimise teel.
Riiklik tulu
Ühelt poolt peab valitsus haldama maksude kogumist, püüdes luua maksukapitaliga süsteemi. See tähendab, et maksumaksjaid tuleb kohelda vastavalt nende majanduslikule olukorrale.
Maksusüsteemi määratlemiseks tuleb arvestada, et kõrge maksukoormus võib julgustada kodanikke oma majandustegevust tegema mitteametlikult. Seda selleks, et vältida kõrgete maksude maksmist.
Riiklikud kulutused
Teisalt vastutab riigieelarve määratlemise eest ka riigi rahandus. See peab põhimõtteliselt püüdma rahuldada kõigi kodanike põhivajadusi, nagu tervis, haridus ja turvalisus.
Samamoodi peab riik edendama investeerimisprojekte, mis suurendavad riigi tootlikkust pikas perspektiivis. See toimub näiteks infrastruktuuri arendamise ja innovatsiooni investeerimise korral.
Samuti tuleks arvestada, et kodanikke stimuleeritakse rohkem makse maksma, kui nad tajuvad, et riik kasutab kogutud ressursse elanikkonna hüvanguks.
Seejärel peab valitsus riigieelarve koostamisel seda kõike arvesse võtma, mida tavaliselt tehakse igal aastal. Ehkki saate koostada plaane ka pikemateks perioodideks, näiteks viieks aastaks.