Kohtulahenditel on majandusele tohutu mõju, eriti kõrgeima kohtu tehtud hüpoteeke mõjutavate maksude osas. Kõigepealt otsustas Riigikohus, et kliendid ei peaks maksma hüpoteegi intresse, kusjuures maksud peavad maksma pangad. Päev hiljem külmutati karistus, mis tõi kaasa suure kaose panga kontorites.
Olukord on segane. On palju kliente, kes enne ülemkohtu otsust on tulnud oma panka küsima, kuidas nad saaksid hüpoteegi intressimäärade eest makstud raha nõuda. Karistuse peatamisega olid pangasektori töötajad ise segaduses ega suutnud oma klientidele selget vastust anda.
Kes peab maksma hüpoteegimäärasid? Pank või klient?
Kõigis dokumenteeritud õigustoimingute maksu (AJD) ümbritsevates küsimustes valitseb suur ebakindlus. Meenutagem, et see maks võetakse avalike toimingute vormistamise eest. Dokumendiga õigustoimingute maksu maksumäär võib ulatuda 1,5% -ni, ehkki see varieerub sõltuvalt vastavast autonoomsest piirkonnast. Seega hüpoteegi vormistamiseks notari juurde minnes on hüpoteeklaenu taotlejad sunnitud selle maksu maksma.
Praegu on küsimus maksumaksja määramisel. Teisisõnu on vaja teada, kes on kohustatud maksu maksma, kas pangad või kliendid.
Pank valmistub riigikohtu mis tahes karistusteks
Igasuguse juhtumi katmiseks on paljud pangad lisanud oma lepingutesse klausleid, mis näevad ette, et maks makstakse kehtivate õigusaktide kohaselt. Seega, kui Riigikohus otsustab jätkata otsust, mis kohustas panku maksu maksma, aitaks see klausel oluliselt kaasa menetluste hõlbustamisele.
Kuid mitte kõik pangad pole olnud valmis hüpoteegimäärade maksmisega silmitsi seisma. Selles mõttes on mitu üksust, kes on kasutanud kaitsemeetmeid, et vältida maksu maksmist. Selleks kehtestavad nad klauslid, mis ütlevad, et krediiditingimused kehtivad ainult siis, kui klient maksab dokumenteeritud õigustoimingutelt maksustatud maksu.
Ehkki tulevikus on pangad nõus maksma dokumenteeritud dokumentide maksu, on probleem hüvitises. Pank ei taha võtta vastutust klientide hüvitamise eest. Ja see on see, et dokumenteeritud dokumentide maks on austusavaldus, mille kogub iga autonoomse piirkonna maksuamet. Seetõttu kutsutakse kliendid esitama pretensioone vastavatele piirkondlikele haciendadele.
Juhul, kui pangad peavad lõpuks dokumenteeritud õigusaktide maksu tasuma, on see klientidele tagajärgi. See tähendab, et maksu kannaks või tasuks tarbija kaudselt, seda kõrgemate intresside või kõrgemate vahendustasude kaudu.
Peamine on tagasiulatuvalt
Teine tagajärg pankadele oleks enam kui 26 000 miljoni euro suurune auk, mille nad peaksid kandma. Siin tuleb mängu nn tagasiulatuv jõud. Selles kontseptsioonis eeldatakse, et seadusele eelnenud sündmuste suhtes kehtivad uued reeglid või seadused. Hispaanias on aga tavaline, et seadused ei ole tagasiulatuvad.
Tagasiulatuva jõu korral peaksid paljud pangad seisma silmitsi suurte rahasummadega. Tagajärjed oleksid pankade jaoks väga karmid, kuna need võivad tekitada kahjumit või mitte täita määruses nõutavat miinimumkapitali.
Igal juhul peitub vastus õiguskindluses. Teisisõnu peavad nii pangad kui ka kliendid teadma, milliseid reegleid ja protseduure järgida. Selleks, et teada saada, kes peab maksma dokumenteeritud õigustoimikute maksu, peame ootama 5. novembrini. Samal kuupäeval on kaalul nii kliendid kui ka pangad. Pole kahtlust, et panused on suured, kuna otsus mõjutab mõlema huve märkimisväärselt.