Ladina-Ameerika kohal kerkis Hiina ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaubandussõda, rahvusvahelise kaubanduse langus ja majanduse aeglustumine. Vigastuste solvamiseks võib piirkonna majanduskasvu probleemiks olla tugev sõltuvus toorainest.
Ladina-Ameerika on toorainerikas piirkond. Mitte palju aastaid tagasi oli selle tooraine eksport magusas olukorras. Ladina-Ameerikast eksporditi toitu, metalle, õli ja maagaasi kõige arenenumatesse riikidesse. Praegune majanduskeskkond on aga muutnud vaatenurka Ladina-Ameerikale, eeldades riskitegurit selle peamiste majanduste jaoks.
Ebasoodne majanduskeskkond
Tekib ebakindluse silmapiir, kus peamised maailmamajandused sisenevad aeglustumise stsenaariumi. Euroopa majanduste majanduskasv aeglustub, samal ajal kui Hiina majandus kasvab 6,6% (2018), mis on kaugel neist aastatest, mil SKP kasvas üle 10%. Just sellise hiiglase aeglustumisel nagu Hiina on tagajärjed Ladina-Ameerikale, kes eksportis suure osa oma toorainest Aasia kolossi.
Majanduse aeglustumise taga on ka kaubanduspinged. Sel põhjusel pole globaliseerunud majanduses olles Ladina-Ameerikat säästetud ka majanduse aeglustumisest. Seega langeb põhitoodete hind 7%, samas kui kasvuprognoosid on mõõdukad. Selles mõttes on mugav analüüsida ECLACi aruande andmeid, mis ennustavad Ladina-Ameerika kasvuks 1,7% (näitaja on tunduvalt alla maailma 3,2%). Olukord on veelgi raskem nende riikide puhul, kus sõltuvus toorainest on suurem, arvestades, et need kasvavad 2019. aastal vaid 1,4%.
Ladina-Ameerika riikide väljavaated on eriti keerulised. Tooraine müük väheneb ja nende hinnad langevad, mis mõjutab eriti naftat ja vaske. Kõigele sellele peame lisama, et Hiina aeglustumisega liituvad Euroopa ja Ameerika Ühendriigid.
Enim mõjutatud on Brasiilia ja Argentina
Ladina-Ameerika majandusliku kaalu tõttu on mugav selgitada olukorda, mida kaks riiki läbivad: Brasiilia ja Argentina. Mõlemad majandused puutuvad eriti kokku toorainehindade arenguga.
Üks riike, mida see olukord võib rohkem mõjutada, on Brasiilia. Tegelikult on Rio de Janeiro majandus maailma juhtpositsioonil selliste toorainete nagu kohv, sojaoad või suhkur ekspordis.
Silmaring on eriti keeruline Brasiilia jaoks, mis on juba läbi teinud halva majandusliku aja. Tegelikult võib tooraine hinna langus koos müügi vähenemisega olla väga tugev löök Brasiiliale, kes hoiab välisvõlga, mis moodustab 77,2% sisemajanduse kogutoodangust (SKP).
Hiina majanduskasvu langus mõjutab paratamatult Brasiiliat, mis näib kaaluvat oma tooraineekspordi müümist, eriti kui põllumajandussektor moodustab 23,5% SKPst.
Teine toorainest väga sõltuv majandus on Argentina. Ainult Venezuela näitab SKP kehvemat langust. Argentina juhtum on üks keerukamaid, kuna president Macri võttis vastu IMFilt 57 000 miljoni dollari suuruse abi. See polnud ainus probleem, arvestades, et Argentina peeso devalveeriti poole võrra, samal ajal kui hinnad tõusid üle 40%. Ebaõnnetused mõjutasid Argentinat jätkuvalt ja põllumajandustoodangu 33,1% -lise languse põhjuseks oli tugev põud.
Hinnalangus ja toorme müügi vähenemine koormavad Lõuna-Ameerika riike suurema koormusega. Kõik see muudab veelgi keerulisemaks olukorra riikides, kus rakendatakse eelarvepuudujäägi vähendamiseks fiskaalse kohandamise meetmeid. Teisisõnu mõjutavad neid kõige rohkem need, kes teevad jõupingutusi kulude katmiseks enne võla tasumist.
Seega on Ladina-Ameerikal silmaring täis olulisi väljakutseid. Nõuetekohane võlgade haldamine ja majanduskasvu soodustavad majandusmeetmed on võtmetähtsusega, kuid kõige rohkem võlgu jäänud riikidel on vähe manööverdamisruumi.
Sõltuvusteooria
