Annetus - mis see on, määratlus ja mõiste

Annetus on leping, mille kaudu antakse vara tasuta üle teisele isikule, kes nimetatud ülekande vastu võtab. Selle lepingu osapooli nimetatakse doonoriks ja kingisaajaks, esimene on see, kes vara võõrandab, ja teine, kes selle saab.

Annetus tähendab alati, et doonori pärand väheneb ja vastupidi, kingisaaja oma suureneb. Annetaja saab annetatu kasutusvalduse siiski reserveerida ettenähtud ajaks või eluks ajaks. Siis saab kingisaaja kõnealuse annetuse alles siis, kui ta sureb.

Annetatavate kaupade liigid

Annetatavate kaupade liigid võib jagada järgmistesse kategooriatesse:

  • Materiaalsete kaupade annetamine: Need on vahendite ja varade annetused, mida reguleeritakse tuntud pärandi- ja annetusmaksuga. Selle eesmärk pole keegi muu kui sooritada heategevus neile, kes seda vajavad.
  • Kultuuriväärtuste annetamine: On asutusi, mis on pühendunud kultuuri säilitamisele, näiteks raamatukogud, loomaaiad ja muuseumid, kes saavad sageli annetusi oma huvipakkuvate teemadega. Näiteks kui mainekas kirjanik sureb ja tema perekond otsustab oma teoste kogu kinkida raamatukogule.
  • Maksudoonorlus: On annetusi, mis säilitavad maksude vähendamise eesmärgi.

Annetuse omadused

Annetuse peamised omadused on järgmised:

  • Rahatrahv: Seda ei tehta kasumi eesmärgil.
  • Direktor: See ei sõltu teise lepingu olemasolust.
  • Tagasivõtmatu: Põhimõtteliselt ei saa seda tagasi pöörata, ehkki tänamatuse tõttu saab seda tagasi pöörata.
  • Ühepoolne: Peamine kohustus on kinkijal, kes annab antud vara üle.
  • Konsensuslik: Olulist rolli mängib nii doonori kui kingisaaja nõusolek.
  • Ülevaade: Selle teostamine toimub viivitamatult
  • Pidulik: Tuleb täita teatud formaalsused, näiteks kui kinnisvara kingitakse nõutava avaliku akti kaudu.

Annetuste üksikasjad

Ilma et see jätaks tähelepanuta selle tasuta pakkumise olemuse kolmandate isikute kasuks, esitame allpool annetamise erinevad vormid:

1. Doonori elu järgi: Doonori elusdoonorlus klassifitseeritakse inter-vivosse, samas kui see toimub pärast doonori surma, nimetatakse seda mortis causa doonorluseks. Viimast reguleerivad testamendijärgse pärimise reeglid, kusjuures kingisaaja peab doonori üle elama.

2. Vaba või koormava iseloomu kohaselt: Raske annetus on see, kus kingisaajale pannakse koormus, tingimusel et selle väärtus on väiksem kui annetuse väärtus. Teisest küljest ei ole tasuta annetused seotud ühegi tasuga.

3. Annetuse motiivi järgi: Leiame tasulised annetused, mis on seotud annetaja teenete või teenustega.

4. Vastavalt transpordiliigile: Esiletõstvatel põhjustel saab esile tuua annetusi, mis on peatava põhjusega, st neid, millel pole mingit mõju enne, kui teatav fakt või sündmus aset leiab. Samuti on otsustava põhjusega annetused need, mis arvavad, et teatud tingimuste täitmise korral kaob annetuse tõhusus.

5. Sõltuvalt sellest, kas otsene või kaudne:
Otseannetused on need, mille puhul antakse tüüpiline annetusskeem. Kaudsed on kingisaaja rikastumine ja doonori vastav vaesumine teiste õigusaktide tähistamise kaudu.