Rahastamine või rahastamine

Finantseerimine ehk rahastamine on protsess, mille käigus inimene või ettevõte kogub raha. Seega võib nimetatud ressursse kasutada kaupade või teenuste soetamise rahastamiseks või erinevat tüüpi investeeringute arendamiseks.

Seejärel vastab rahastamine raha saamisele, mida saab eraldada näiteks töö või projekti eelarvesse. Samamoodi saab seda maksta tarnijatele või töötajatele.

Igasugune saadud rahastamine võib tulevikus tähendada kohustust. Näiteks nõuab pangalaen, et võlgnik tasuks perioodilise järelmaksu järgnevate kuude või aastate jooksul. Samamoodi ootavad nad aktsionäride sissemaksete puhul lõpuks hüvitisena kasumi jaotamist dividendidena.

Finantseerimine võimaldab üksikisikutel ja ettevõtetel palju investeerida. Seega tagastavad nad tulevikus saadud krediidi isegi aja jooksul hajutatud viisil. Kuigi puuduseks on see, et tavaliselt võetakse intressi.

Intress on finantskulud, mis makstakse selle eest, et teil on täna raha ja ei pea selle kapitali kasutamiseks tulevikku ootama.

Rahastamise liigid

Rahastamist saab liigitada mitmel viisil. Esiteks vastavalt selle päritolule:

• Kolmandate isikute vahendid: Tuntud kui võlg. See on kapital välistest allikatest, näiteks pankadest või eraisikutelt. Seda tüüpi rahastamise näiteks on pangalaenud.
• Omavahendid: Need on ettevõtte partnerite panused. Näiteks seda tüüpi ressursside saamiseks võib teha ülevõtmispakkumise. Nii võiks uusi investoreid julgustada ostma osalust ettevõtte kapitalis.

Samamoodi saab finantseeringu jagada selle tagasipöördumise kokkulepitud ajavahemiku järgi:

• Lühiajaline: Rahastamistähtaeg on üks aasta või vähem. Need on tavaliselt suhteliselt väikesed laenud, mis on mõeldud näiteks mittekestvuskaupade tarbimiseks.
• Pikaajaline: Rahastamisperiood on mitu aastat ja see võib katta isegi rohkem kui 20 aastat, nagu hüpoteeklaenude puhul. Need on tavaliselt laenud suure väärtusega varade, näiteks kinnisvara soetamiseks.

Tuleb märkida, et aktsionärid saavad oma omandiõiguse teistele investoritele üle anda. See on eriti levinud vähemuspartnerite puhul, kes tegutsevad sageli finantsturul.

Muud rahastamisvormid

Muud mainimist väärivad rahastamisvormid on esiteks toetused. See on valitsuse pakutav abi teatud ettevõtetele või sektoritele, mida ta soovib edendada. Näiteks võib riik otsustada kohvitootjaid subsideerida, kuna oa hind on rahvusvaheliselt langenud. Nii et annate neile talunikele vautšeri.

Samamoodi tuleb märkida, et on olemas ka ühisrahastus või ühisrahastus. See rahastamismeetod seisneb mitme investori rahaliste vahendite kogumises, millest igaüks annab väikese panuse. Nende ressursside hõivamine saavutatakse näiteks Interneti-platvormide kaudu.